Otsuse eelnõu järgi otsustab EELK kirikukogu toetada Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna.

Otsuse seletuskirjas on välja toodud, et praegusel ajal on perekond rünnaku all: üheltpoolt ohustab seda vääritimõistetud vabaduse kuritarvitamine, teisalt soovitakse avalikult sõlmitud abielu defineerida ümber, nii et see tähistaks ka muid liite peale ühe mehe ja ühe naise vahelise ühenduse.

EELK peapiiskop Urmas Viilma ütles ERR-ile, et tegemist on toetusavaldusega, kuid ise kirik riigikogule ettepanekut põhiseadust muuta ei tee.

"Kui keegi peaks seda tegema, siis me lihtsalt oleme oma meelsuse väljendanud, kirik on seisukoha välja öelnud," selgitas ta.

Viilma sõnul on sellised teemad kirikus üleval tõukuvalt tema mullu detsembris peetud advendikõnest, kus ta sellise mõtte välja käis. Kevaditi on EELK-l piirkondlike koosolekute periood ning 12 praostkonda tulevad igal aastal aruandekoosolekuks kokku.

"Nüüd hakkas erinevatest sinoditest, nii-öelda rohujuuretasandilt see teema igalt poolt üles tulema. Kuna meil olid enam kui pooled sinodid toimunud, siis tundus, et on mõistlik sellega tulla juba kirikukogusse, mis meil nagunii igal aastal aprilli lõpus toimub, ja panna ta ise päevakorda, sest muidu oleks ta sinna tulnud tõenäoliselt kirikukogu saadikutelt, kes on sinoditel viibunud," rääkis peapiiskop.

Ta lisas, et EELK ei kavatse mingit suurt aktsiooni käivitada, vaid see on meelsusavaldus nii kirikust väljapoole, toeks nendele, kes selle teemaga peaksid tegelema näiteks parlamendis või erakondadele programme koostades, aga teistpidi ka sõnum kiriku sisse, et need hääled, kes räägivad näiteks samasooliste abilelust, saaksid aru, et kiriku seisukoht tervikuna seda ei toeta.

"Ei ole loomulikult välistatud, et selle otsuse pinnalt tehakse mõni ettepanek, kuidas teemaga edasi tegutseda, ja siis juba arutame järgmiseid samme," tõdes Viilma.

Sellised üksikud hääled võivad tema sõnul leida ühiskonnas liberaalsest suunast väga suurt tunnustust, kuid see ei tähenda, et nad esindaksid kirikut. Ta põhjendas, et nii nagu riiki esindab riigikogu ja kehtivad seadused, toimub ka kirikus kõik demokraatlikult.

"Kui lihtsalt keegi ütleb kuskil midagi välja, on see tema arvamus, aga kiriku seisukohti kujundatakse samamoodi kiriku parlamendis, milleks on kirikukogu, ja kuna alt on selline initsiatiiv tulnud, siis oli mõistlik see panna nüüd hääletusele.
Võimalik, et kirikukogu ütleb, et ei, me ei toeta sellist seisukohta.Ja siis ongi selge, milline on kiriku üldine arusaam," ütles peapiiskop, kelle sõnul on võimalik eelnõule kohapeal ka muudatusettepanekuid esitada.

Vaimulik: see on puhtalt poliitiline küsimus

EELK Rakvere Kolmainu koguduse vaimulik Tauno Toompuu, kes on varem öelnud, et ei näe kooseluseaduses probleemi, sest kristluse põhisõnum on armastus ja homoseksuaalid on samamoodi osa ühiskonnast, sõnas, et peab eelnõu problemaatiliseks.

Ta selgitas, et kui peapiiskop mullu esimesel advendil selle mõtte välja käis, oli kontekstiks see, kuidas tulla välja kooseluseadusega tekkinud patiseisust.

"Mõte oli just see, et kui abielu oleks säärasel moel fikseeritud, oleks paljude jaoks hirmud maha võetud ja saaks rahulikult kõik muud seadusaktid vastu võtta, mis tagaksid vajalikud õigused ka samasoolistele paaridele ja muudele kooseluvormidele," lausus Toompuu. "Aga nüüd on see kontekst välja jäetud ja poolikuks nuditud ning sellisel moel ta minu meelest ei lahenda ühtki probleemi".

Kolmainu koguduse vaimuliku sõnul ei oska ta hinnata, kui tõenäoline on see, et eelnõu kirikukogul ka heakskiidu saab.

"Vaadates, mis sinoditel on toimunud, siis päris paljud inimesed tunduvad seda toetavat, aga mulle tundub, et väga paljud inimesed ei ole ka läbi mõelnud, mille jaoks seda üldse vaja on. Tegemist on ju poliitilise teemaga, millel teoloogilist sisu täna enam väga ei ole. See puudutab tsiviilabielu, see on puhtalt poliitiline küsimus, kas kirik sellisel moel peaks poliitilisi avaldusi tegema. See on see, mille peale paljud inimesed ei ole ilmselt veel ei ole ka mõelnud".

Mehe ja naise liidu põhiseaduses fikseerimist toetavad IRL ja EKRE

Kui Viilma mullu advendikõnes oma ideega välja tuli, kinnitasid parlamendiparteidest ainult Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Helir-Valdor Seeder ja EKRE esimees Mart Helme, et toetavad ettepanekut määratleda põhiseaduses abielu ühe naise ja ühe mehe liiduna.

Seeder ütles reedel ERR-ile, et erakonna seisukoht selles küsimuses on endine, aga kui palju kiriku avaldus poliitikat mõjutab, on raske öelda.

"Põhiseadusesse on võimalik teha muudatusi väga suure konsensuse alusel, põhiseaduse täiendamine ja muutmine ei ole lihtne - kaks kolmandikku häälteenamus või läbi kahe koosseisu ja ka ühes koosseisus on menetlusaeg pikk. Arvestades reaalset olukorda, siis see riigikogu koosseis kindlasti ei suuda enam põhiseadust muuta," tõdes ta. "Eks siis järgmine riigikogu koosseis, milline iganes ta saab olema, saab selle küsimusega tegelda". 

Kui kaalukaks saab see teema riigikogu valimiste kampaanias, sõltub Seedri sõnul sellest, kui elavat vastukaja see ühiskonnas leiab, kuid kui kirik sellise seisukoha võtab, siis kindlasti tuleb küsimus arutluse alla.

Keskfraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles detsembris ERR-ile, et abielu küsimus on juba perekonnaseadusega reguleeritud, mistõttu põhiseaduse muutmiseks pole vajadust.

Sotsiaaldemokraadist riigikogu esimees Eiki Nestor sõnas toona, et kui juba piibel perekonda ei defineeri, ei peaks seda tegema ka põhiseadus. Ka reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni liige Arto Aas tõdes, et abielu mõiste debatis ei peaks põhiseadust mängu tooma.

Vabaerakonna fraktsiooni liige Jüri Adams märkis aga, et praeguses parlamendis pole selliseks otsuseks jõudu ning lisaks on vana tava, et abielu pole kunagi ega kuskil põhiseaduses defineeritud, ainsaks erandiks on Läti.