EELK kirikukogu toetas avaldust abielu määratlus põhiseadusesse lisada ({{commentsTotal}})

{{1524576420000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikukogus toimunud hääletusel sai heakskiidu avaldus, mille kohaselt toetab EELK põhiseaduse täiendamist nii, et abielu sõnastataks kui ainult ühe naise ja ühe mehe vaheline liit.

Kirikukogul hääletas avalduse poolt 39 osalenut, viis oli vastu ja neli jäid erapooletuks.

Eelnõu seletuskirjas toodi välja, et praegusel ajal on perekond rünnaku all: üheltpoolt ohustab seda vääritimõistetud vabaduse kuritarvitamine, teisalt soovitakse avalikult sõlmitud abielu defineerida ümber, nii et see tähistaks ka muid liite peale ühe mehe ja ühe naise vahelise ühenduse.

Peapiiskop Urmas Viilma sõnul annaks põhiseaduse muutmine kristlastele kindlust.

"Paremaks muutub see, et me teame, et meil on kindluse tunne. Kui altari ette tuleb mees ja naine ja seal räägitakse abielust, siis kirikust väljudes nad teavad, et see sama abielu, mille nad kirikus sõlmisid, on täpselt samatähenduslik ka siis, kui nad kirikust välja astuvad," rääkis Viilma ERR-i raadiouudistele.

"Aga see ei ole surveavaldus, vaid see on pigem meelsus meie enese jaoks, et me teame, kus me oleme, et oleme endiselt samadel alustel, millel EELK on olnud ja see tänane hääletus annab kindluse tunde," lisas ta.

Põhja-Ameerika praostkonna esindaja Mart Salumäe oli üks vastuhääletajatest. Tema sõnul ei tohiks kirik enda nägemust abielust teistele peale suruda. Ta leidis, et kirikukogu otsus toetada põhiseaduse muutmist abielu osas on kohatu, sest vaimulikud ei peaks sekkuma poliitikasse. Salumäe sõnul ei oleks põhiseaduses abielu mõiste sedastamine demokraatlik.

"Selle sama hüsteeriaga, mis mõni aeg tagasi abielu ja perekonna teemadel on alanud Eesti ühiskonnas, kirik lihtsalt loksub kaasa. Ja kahjuks ei ole kirikul selle tänase otsuse valguses ka midagi väga palju tasakaalustavat ja rahustavat selles hüsteerias inimestele pakkuda," rääkis Salumäe.

Ta tõdes, et Eestis on kirik konservatiivsem kui nii mõneski teises lääneriigis.

"Minul on seda väga valus vaadata, et see kirik, milles mina olen sündinud ja milles ma olen üles kasvanud ja milles ma terve oma ametiaja olen teeninud, on minetamas sellist hoolivust ja kaasinimese märkamise võimet, mis tal oli näiteks nendel aegadel kui kirik ise oli surve all," kommenteeris Salumäe.

EELK peapiiskop Urmas Viilma ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et tegemist on toetusavaldusega, kuid ise kirik riigikogule ettepanekut põhiseadust muuta ei tee.

Põhiseaduse muutmiseks on kolm võimalust

Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ja presidendil.

Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud kas rahvahääletusel, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või riigikogu poolt kiireloomulisena.

Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel.

Otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega.

Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

 

 

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael, Madis Hindre



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: