Alžeeriast pärit naine pidi saama kodakondsuse seoses sellega, et ta oli abiellunud Prantsuse kodanikuga. Kodakondsuse andmine kiideti heaks ning 2016. aasta juunis toimus Isère'i linnas ametlik tseremoonia, kus uutele kodanikele passe üle anti, vahendasid Le Figaro, valitsuse justiitsküsimuste veebileht LegiFrance jt.

Kohtumaterjalidest aga selgub, et naine keeldus põhimõtteliselt kätlemast kohaliku prefektuuri juhi ja ühe teise tseremooniat juhtinud ametnikuga. Naine ise põhjendas, et tema soovimatus kätelda tulenes tema usulistest tõekspidamistest.

Juriidiliselt ei ole inimene Prantsusmaa kodanik enne seda, kui talle ametlikul tseremoonial (cérémonie d’accueil) kodakondsust kinnitavad dokumendid üle antakse. Samuti on oluline, et isik näitab tseremoonial üles oma austust Prantsuse Vabariigi väärtuste vastu.

"Kui välisriigi kodanik demonstreerib integreerumise puudumist, on valitsusel õigus tema kodakondsustaotlusele eitavalt vastata ja seda ka päeval, mil toimub kodakondsuse üleandmise tseremoonia," selgitas jurist Fayçal Megherbi õigusküsimuste blogis Juritravail.

Kuna naine seega tseremoonia tingimusi ei täitnud, jäi tal kodakondsus saamata.

Ka tollane sotsialistist peaminister Bernard Cazeneuve oli vastu naisele kodakondsuse andmisele ja märkis, et naise teguviis andis mõista, et teda ei saa pidada Prantsusmaa ühiskonnaga integreerunuks.

Naine ei olnud otsusega nõus ja pöördus kohtusse, kuid 11. aprillil tegi Prantsusmaa kõrgeim halduskohus (Conseil d'État) otsuse, et naise usuvabadust ei ole rikutud. Kohus leidis hoopis, et naise käitumine paljastas "puuduliku assimilatsiooni", kusjuures eriti märkimisväärne on see, et ta näitas seda üles "sümboolsel ajahetkel ja sümboolses kohas".

2016. aastal sai Prantsusmaa kodakondsuse naturalisatsiooni teel umbes 120 000 inimest, Prantsuse kodanikuga abiellujaid oli nende seas 21 000.