Samuti nõudis ta oma sõnavõtus Suurbritannialt järeleandmisi migratsiooniküsimustes, näiteks alaealisi migrante puudutaval teemal, vahendasid Reuters ja The Local.

President ütles, et ta on politseiga karm, kui jutt käib võimupiiride ületamisest, kuid laiemalt kaitses ta kõnes oma migratsioonipoliitikat ja politseid ning teisi ametkondi, keda erinevad inimõiguslased ja organisatsioonid on süüdistanud migrantide liiga jõulises kohtlemises. Osa selliseid süüdistusi on Macroni kinnitusel täielikud valeväited.

"Džungel ei tule tagasi," rõhutas viidates hüüdnimele, mille kohalikud panid omal ajal Calais' lähistele tekkinud suurele migrantide telklinnakule, mis paistis silma rohkete kuritegude ja korrarikkumistega.

Suurbritannialt, kuhu Macron järgmisena visiidile läheb, nõuab Pariis aga seda, et britid annaksid ühise piiripunkti rahastamisse suurema panuse, sest La Manche'i äärde liikunud migrantide näol on tegu just Ühendkuningriiki pürgivate inimestega. Samuti soovib Prantsusmaa, et Suurbritannia võtaks vastu senisest rohkem varjupaigataotlejaid, eriti Prantsusmaal viibivaid saatjata alaealisi, kelle sugulased viibivad juba Ühendkuningriigi territooriumil.

Kuigi Macron oli eelmise aasta valimiste teises voorus oma konkurendist, Rahvusrinde liidrist Marine Le Penist leebematel seisukohtadel, on tema ametiaja praktilised sammud nii migratsiooni kui ka terrorismivastase võitluse vallas olnud jõulised ja oma eelkäijatega võrreldes karmimad.

Macron on lubanud, et varjupaiga taotlemise protseduur muutub kiiremaks, kuid samal ajal muutub kiiremaks ka eitava vastuse saanud isikute väljasaatmine. Samuti peavad võimud olema aktiivsemad migrantide omaalgatuslike telklaagrite laiali ajamisel.

Kriitikute - inimõigusaktivistide ja vasakpoolsete poliitikute - süüdistuste kohaselt kasutab Macron "sametkindasse peidetud raudset rusikat". President ise on aga öelnud, et tema migratsioonipoliitikas liituvad efektiivsus ja humaansus.