Karnau: valimiste järel pole välistatud Reformierakonna ainuvõim ({{commentsTotal}})

Kui Reformierakonna uus esimees Kaja Kallas oma kaardid õigesti välja mängib, võib ta tuleva aasta riigikogu valimistel saada endale protestihääled ning pole välistatud, et tagajärjeks on võimalus ainuparteina valitsus moodustada, ütles ajakirjanik Andrus Karnau Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".

Karnau rääkis saates, et on viimasel ajal mängunud mõttega, et kui Kaja Kallas oma kaarte jätkuvalt õigesti välja mängib, on tekkimas olukord, kus ta saab endale 2019. aasta valimistel antavad protestihääled.

"Kui protestijad, kes 2015. aastal tõid parlamenti EKRE ja Vabaerakonna, neis pettuvad - ja proteste on kõikidel valimistel - siis on praeguse seisuga Kaja Kallasel suurepärane šanss seda kaarti hoida. Ja siis tuleb tugev lõppmäng, kus Reformierakonna poolt hääletavad nende traditsioonilised pooldajad, aga Kaja Kallas saab ka protestijad endale. Tulemuseks on see, et pole välistatud, et nad saavad 51 kohta, et minna ainuparteina võimule," sõnas Karnau.

Teine saatejuht Ahto Lobjakas ei olnud temaga nõus ja ütles, et Kallasele antud usalduskrediit on sedavõrd suur, et saab edaspidi ainult kukkuda.

Lobjaka sõnul on hetkel võimalus, et järgmise aasta märtsis pärast riigikogu valimisi on seal kolm erakonda - valimiste võitjana Reformierakond, teise tulemuse saab Keskerakond ja kolmanda EKRE.

"Oletame, et ülejäänud jäävad künnise alla," rääkis Lobjakas enda sõnul mõtteharjutuse vormis. "See tekitaks väga huvitava situatsiooni, kus meie poliitilise skeene fragmenteerumine võib osutuda väga mööduvaks nähtuseks ja poliitika iseloom võib isegi ringi kujuneda järgmisel aastal," märkis ta.

Lobjaks selgitas, et kui EKRE peaks olema riigikogus kolmas partei kahe suure kõrval, tekiks kahel suurel palju põhimõttelisi valikuid. Esimene variant oleks nii-öelda Saksa stsenaarium, kus valitsuse moodustaksid Reformi- ja Keskerakond, et EKRE-t eemal hoida.

Teise variandina nimetas ta midagi Soome-laadset, kus EKRE võetaks mängu, aga ta leebuks, nagu seal tegid põlissoomlased, ent seda ei pidanud Lobjakas tõenäoliseks, arvestades Timo Soini erinevust EKRE-t tüürivatest isa ja poeg Helmedest.

Kolmanda võimalusena tõi ta välja selle, et EKRE tuuakse valitsusse ja suurde poliitikasse ning see tugevdab juba olemasolevaid tendentse, mistõttu ootab meid Poola või Ungari sarnane türanniaeelne situatsioon, kus demokraatlikke väärtusi hakatakse järjest piirama.

Karnau ei pidanud sotsiaaldemokraatide ja IRLi künnise alla jäämist siiski tõenäoliseks.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: