ERR-i uudistetoimetuse tellitud enam kui tuhande vastajaga Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi kerkis hiljuti erakonna esimeest vahetanud Reformierakonna toetus aprillis 33 protsendile, mis on kahe protsendipunkti võrra parem kui märtsis ning kuue protsendipunkti võrra parem tulemus kui veebruaris.

Samal ajal on Sotsiaaldemokraatlik erakond Jevgeni Ossinovski lubadusega ministriametist lahkuda toetust veelgi kaotanud ning nende poolt annaks nüüd hääle vaid kuus protsenti neist vastajaist, kes oma eelistust väljendasid. Kuu varem oli sotsiaaldemokraatide toetus kümme ja kahe kuu eest kaheksa protsenti.

Kehvasti käib ka teise võimupartei Isamaa ja Res Publica Liidu käsi - erakonna toetus jäi aprillis alla valimiskünnise ehk oli neli protsenti. Märtsis oli IRL-il toetajaid viis ja veebruaris kuus protsenti.

Ülejäänud erakondade toetusnumbrites suuri muutusi ei olnud. Populaarsuselt teine erakond oli Keskerakond 26 protsendise toetusega, peaministripartei toetus kuu varasemaga võrreldes ei muutunud.

Kolmanda koha on erakondade toetustabelites endale selgelt kindlustanud EKRE, keda toetas aprillis 14 protsenti. Märtsis oli EKRE-l toetajaid 13 protsenti.

Parlamenti kuuluva Vabaerakonna ja mittekuuluva Eestimaa Roheliste toetus oli võrdselt kolm protsenti - sama suur oli mõlema erakonna toetus ka märtsis.

Valitsuskoalitsiooni erakondade summaarne toetus (36 protsenti) oli aprillis vaid veidi suurem kui Reformierakonnal (33 protsenti) üksinda. Koos teiste opositsiooniparteidega on aga riigikogu opositsiooni summaarne toetus kasvanud 50 protsendini.

Turu-uuringute AS küsitles 4. kuni 16. aprillini ERR-i uudistetoimetuse tellimusel näost-näkku meetodil 1007 inimest nende kodudes. Seega jäid küsitlusperioodi sisse poliitikasündmustest Vabaerakonna plakatikampaania, korruptsiooniskandaal Tallinna Linnatranspordi AS-is, Jevgeni Ossinovski lubadus ministriametist lahkuda, riigieelarve strateegia paikapanemine ning Reformierakonnale uue juhi ja juhatuse valimine.

Uuringutulemustes on esitatud nende vastajate osakaal, kes omasid poliitilist eelistust. See muudab uuringutulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Nende kodanike osakaal, kes kas ei oska oma eelistust öelda, ei toeta mitte kedagi või keeldub oma eelistust avaldamast, on taas kasvanud sama suureks, kui see oli veebruaris - 35 protsendile. Märtsis oli nende osakaal 29 protsenti. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.