"Välisilm": Merkel jahutas Macroni lootusi euroala reformimisel ({{commentsTotal}})

Foto: Xinhua/Shan Yuqi/Chine Nouvelle/SIPA/Scanpix

Neljapäeval kohtusid Berliinis Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Emmanuel Macron. Ametlik pressiteade ütleb, et mõlemad presidendid rõhutasid soovi viia Euroopa Liidus läbi reforme, samas ei jõudnud nad majandus- ja rahanduspoliitika küsimustes üksmeelele. "Välisilm" uuris, miks on nii, et Euroopa Liidu tervise ja tugevuse jaoks nii oluline Prantsuse-Saksamaa tandem tööle ei hakka.

Aasta tagasi alistas Emmanuel Macron Prantsusmaa presidendivalimiste teises voorus parepopulistliku Marine Le Peni. Macroni energiast tiivustatud Saksa kantsler Angela Merkel andis mõista, et viimased aastad tõrkunud Pariisi-Berliini reformimootor võtab Elysée värske peremehega peagi sisse uue hoo. Seda aga oodatakse siiamaani, vahendas "Välisilm".

Kuigi Macron on asunud Prantsusmaa majandust turgutama julgete reformidega, pole tal Euroopa areenil ette näidata suurt midagi peale Eesti eesistumise ajal saavutatud sümboolse võidu lähetatud töötajate direktiivi uuendamisel.

Möödunud neljapäeval toimunud kohtumine Angela Merkeliga jahutas euroala reformija lootusi veelgi.

"See oli kainestav kogemus, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni jaoks, kel olid suured lootused uuele Saksamaa valitsusele, et see oleks nüüd valmis Prantsusmaaga koostööd tegema - eelkõige euroala reformide osas. Kantsler Merkel andis selgelt mõista, et Berliinil on Prantsuse ettepanekute osas kõhklused," kommenteeris European Policy Center'i analüütik Julian Rappold.

Hoolimata ekspertide hoiatustest, et poolikult reformitud euroala ei pruugi järgmist kriisi üle elada, näib, et viimast ametiaega kantsleritoolil istuval Merkelil on teised prioriteedid. Oodatust kesisemast valimistulemusest ja rasketest koalitsioonikõnelustest nõrgestatud Merkeli suurim väljakutse on kristlike demokraatide toetuse taastamine.

Brüsselis on Merkeli prioriteet Euroopa Liidu varjupaigapoliitika reformi ja julgeolekuküsimused. Need on ka märksõnad, mille Macron põimis oma möödunud nädalal peetud etteastesse Euroopa Parlamendi ees, kus ta muu hulgas lubas, et Prantsusmaa on valmis Euroopa Liidu eelarvesse rohkem panustama, kui vaid reformides kokkuleppele jõutakse.

Rääkides Strasbourg'is konvergentsist ja riskide paremast jagamisest, puudutas Macron sakslaste tundlikku närvi. Euroala eelarve või Euroopa Valuutafondi loomisest rääkides ei saa ümber hirmudest, et sellised instrumendid ulataksid Saksa maksumaksja raha vastutustundetult majandanud Lõuna-Euroopa valitsustele.

"See on kaugeleulatuv hirm, mis kogunes eurokriisi ajal ja on juurdunud sügavale Saksa ühiskonnas. Kõik poliitikud, kes tahavad vaadata euroala reformide poole ja teha vastutulekuid Emmanuel Macronile, peavad veenma Saksa ühiskonda. Ja seda on keeruline teha," ütles Rappold.

Eelolev suvi ei ole selliseks veenmistööks soodne aeg, sest Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) valmistub Baierimaa valimisteks.

Ka koalitsioonikõnelustel häälekalt euroreforme nõudnud sotsiaaldemokraadid on viimasel ajal vaikseks jäänud.

"Küllaltki ambitsioonikad ettepanekud, mis esitati koalitsioonileppesse, olid suuresti Martin Schulzi looming, kes pidi taanduma. Nii et Euroopa ambitsioonid on kõrvale lükatud. See on ka üks põhjuseid, miks Merkel kõhkleb," ütles Rappold. Tema hinnangul läheb veel aega, enne kui Saksa-Prantsuse tandem korralikult toimima hakkab.

Macron ja Merkel lubavad euroala tuleviku ühiste seisukohtadega välja tulla juunis. Milleski peavad nad kokku leppima, kas või selleks, et kodus valusate reformidega poliitilist kapitali põletav Macron sadulas püsiks.

On siiski üks teema, milles Angela Merkel on tegemas kannapööret. Üha keerulisemaks muutuvad suhted Venemaaga sundisid Saksa kantslerit viimaks tunnistama, et plaanitav Saksa-Vene gaasitoru laiendus Nord Stream 2 on midagi enamat kui äriprojekt.

"Probleem on selles, et mida suuremaks venib poliitiline lõhe Lääne ja Venemaa vahel, seda keerulisem on Saksamaal säilitada hoiakut, et kommertsprojekt ja poliitika on lahus. Selle projektiga edasiliikumine võib võõrandada Saksamaa Lääne partneritest ja see on faktor, millega poliitikud peavad arvestama," rääkis European Policy Centeri analüütik Marco Giuli.

Merkeli sõnum Moskvale on, et Ukraina gaasitransiiti ei tohiks Nord Stream 2 valmides sulgeda.

"Venemaa kavatsus ja pikaajaline geopoliitiline eesmärk on vältida edaspidi Ukraina kaudu gaasitransiiti. Selleks on neil vaja valmis ehitada Nord Stream 2 ja Turkish Stream. Aja jooksul on see hoiak pehmenenud. Venemaa on tõdenud, et Ukraina kaudu võiks osaliselt siiski gaasi transportida," ütles Giuli.

Nord Streami vaidlusi pikalt jälginud Giuli ütles, et Merkel ei saa dikteerida, millise toru kaudu Gazprom Euroopasse gaasi müüb. Küll aga näeb ta võimalust, et projekti paneb seisma Washington. Mäletatavasti andis USA kongress president Donald Trumpile möödunud augustis vabad käed sanktsioonide kehtestamiseks Euroopa gaasifirmadele, kes Nord Streami projektis kaasa löövad.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: