Eelarve oleks tõeline eelarve aastatulude ja -kuludega, ütles Prantsuse president Emmanuel Macron pärast kõnelusi Merkeliga. Macroni sõnul loodavad Pariis ja Berliin euroala ühist eelarvet 2021. aastaks.

President ei täpsustanud eelarve suurust, tema sõnul hakatakse seda arutama teiste bloki liikmesriikidega.

Merkeli sõnul tuleb teiste liikmesriikidega arutada ka eelarve rahastamist. Kantsleri hinnangul saaks seda muu hulgas teha näiteks läbi regulaarsete sissemaksete või finantstehingute maksustamise kaudu.

Macron tahtis algselt mitmesaja miljardi suurust eelarvet, kuid Merkel pakkus hiljutises intervjuus välja väiksema arvu. Eelarve kogumaht peaks olema Merkeli sõnul "miljardites kahekohalise arvu väiksemas otsas".

Merkel ütles, et valisid eelarve loomise eeskujuks Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i. See loodi 2012. aastal, et anda euroala 19 liikmesriigile kriisi korral ligipääs finantsabile.

Kantsleri sõnul saaks Euroopa reageerida kiiremini ja paremini, et viivitamatult vastata asümmeetrilistele šokkidele enne, kui riik on juba finantskriisis.

"Avame uut peatükki," lisas ta.

Johannes Tralla: kaks suurt ei saa terve euroala eest kokkuleppeid teha

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et väga paljud detailid euroala võimaliku eelarve kohta on veel lahtised.

"Põhiküsimus, mis paljudel on, on see, kui suur eelarve on, kas see ka päriselt euroalal midagi muudab, kas see on miski, millega saab hoogustada investeeringuid ja innovatsiooni või on see üsna tühine instrument, mille ellukutsumine on vajalik peamiselt selleks, et päästa Macroni nägu, kes väga jõuliselt on euroala reformidega välja käinud," kommenteeris Tralla.

"Merkel on viimastes intervjuudes rääkinud mõnekümne miljardi euro suurusest investeeringute eelarvest. Samal ajal Macron on öelnud, et euroala eelarve peaks ulatuma paari, võib-olla isegi kolme protsendini euroala sisemajanduse kogutoodangust, mis tähendab, et see peaks ulatuma sadaesse miljarditesse," lisas ta.

Tralla rõhutas aga, et Saksamaa ja Prantsusmaa ei saa kogu euroala eest kokkuleppeid teha.

"Küll aga on Berliini ja Pariisi kokkulepe oluline, et üldse oleks põhjust teistel riikidel hakata tõsisemalt reformidest rääkima," lisas ta.