Näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron on hoiatanud, et järgmisel kuul toimuva Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel on Euroopa Liit silmitsi tõehetkega, mil tuleb näidata, et ollakse valmis sisuliselt reformiks, kirjutab ajaleht Financial Times.

EL-i diplomaadid aga kardavad, et majanduspoliitikast kujuneb peamine lahinguväli Brüsseli ja uue Itaalia valitsuse vahel, mis on moodustatud kahe euroskeptilise ja populismis süüdistatud erakonna - pigem vasakpoolse Viie Tähe Liikumise ja paremäärmusliku Liiga - baasil. Erakondade valitsusprogrammis lubatakse algatada EL-i finantsreeglite muutmist, mis kindlasti teeb Saksamaa skeptilisemaks edasise eurotsooni riskide jagamise asjus.

Pariisist tulevad signaalid aga annavad mõista, et Prantsusmaa soovib endiselt juunis kokkuleppeid saavutada isegi siis, kui on eeldada, et olukord Roomas sunnib Saksamaad nõudma, et Itaalia ja mõned teised riigid enne edasist integratsiooni oma panganduse korrastamisel edusamme teeksid.

Berliin on juba teinud, et Lõuna-Euroopa riikide toetatud tsentraliseeritud süsteemi pangahoiuste tagamiseks (EDIS) saab pidada pikema perspektiivi eesmärgiks ning üheks esmaseks eelduseks on hoopis see, et Itaalia pangad vaataksid üle oma mittetoimivad laenud. Samal seisukohal on ka Holland ja mitmed eurotsooni kuuluvad Põhja-Euroopa riigid.

"Mis ka ei juhtuks, EDIS on surnud, vähemalt lähiajaks," ütles üks liidukantsler Angela Merkeli erakonna CDU nõunikest. "Liidukantsler, rahandusministeerium, CDU/CSU fraktsioon - keegi ei taha seda. Seda ei saa Saksamaa valijatele maha müüa."

Lähinädalatel on plaanis pidada läbirääkimisi ka teiste keeruliste rahandusküsimuste asjus nagu Saksamaa seatud tingimused, millal Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) saab panganduskriiside korral erakorralist abi.

Euroopa Liidu rahandusministrid arutavad reformiplaaniga seotud küsimusi neljapäeval Brüsselis.

"Selleks, et eurotsooni tugevdada, peavad kõik osapooled olema pragmaatilised ja töötama kokkuleppe nimel," kommenteeris eurotsooni eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. "Me peame tegema samme edasi ka siis, kui need on väiksemad, kui mõned lootsid."