Teadur: armeenlased ei tulnud tänavaile vaid Sargsjani võimult tõukamiseks ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu ütles, et ulatuslikud meeleavaldused ei toimunud Jerevanis vaid selleks, et tõugata võimult Serž Sargsjan, vaid inimesed on pahased ka lokkava korruptsiooni ja edutu majanduspoliitika pärast.

Stoicescu rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et Armeenia võimud ilmselt ei soovinud, et meeleavaldused jätkuksid 24. aprillil, mil armeenlased mälestavad genotsiidi ohvreid.

"Ilmselt ei tahetud, et rahutused oleks kandunud homsesse päeva, kui oleks võinud puhkeda vägivald, sest politsei lubas ka jõudu kasutada. See oli selline tõehetk täna, kui oli vaja otsus teha," rääkis teadur põhjustest, miks Serž Sargsjan võis peaministri ametikohalt tagasiastumisest teatada.

Samas ei muuda see tema sõnul olukorda. "Kui vaatame jõudude vahekorda Armeenia parlamendis, rahvusassamblees, siis Vabariiklik partei on võimupartei Armeenias olnud juba, võiks öelda, viimased 18 aastat ja enamus jääb ikka nende kätte," ütles Stoicescu.

Nüüd on aega seitse päeva, et esitada alternatiivseid kandidaate peaministrikohale.

Stoicescu hinnangul ei tulnud rahvas aga tänavatele ainult selleks, et sundida Serž Sargsjani poliitilist karjääri lõpetama, vaid ilmselt on neil pahameel riigis lokkava korruptsiooni ja edutu majanduspoliitika pärast.

Ta tõdes, et Armeenia on justkui Kaukaasia pantvang. "Nad on Venemaa sõltlased, neil on 2-2,5 miljonit armeenlast, kes töötavad Venemaal ja saadavad raha koju, see pidi moodustama teatud hinnangutel kuni viiendiku riigi SKT-st, mis on väga suur summa," selgitas ta.

"Aga riik on vaene, võrreldav Moldovaga. Majanduslik baas on väga nõrk ja kui ollakse veel üdini korrumpeerunud, valitsevad oligarhid. Eelmisel aastal ma intervjueerisin Armeenias mitmeid ühiskonnategelasi, kes ütlesid, et president on kõige suurem oligarh riigis tegelikult," lisas ta.

Stoicescu ütles, et Jerevani külastades jäi talle mulje nagu elataks seal kahes paralleelmaailmas.

"On poliitiline võimuladvik, nemad valitsevad riiki, aga samas nad ei ole täiesti ära keelanud või likvideerinud opositsiooni või kodanikuühiskonna nagu Venemaal. Ikkagi NGO-d tegutsevad suhteliselt vabalt, on vabu meediakanaleid jne. Igaüks tegeleb oma asjaga, need maailmad nagu praegu tulid kokku näiteks," rääkis ta.

"Nikol Pašinjani blokil on parlamendis ainult üheksa kohta, mida nad saavad siis mõjutada, aga ometi tõid nad rahva tänavatele, nad on väga Euroopa-meelsed," lisas teadur.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: