Kreml: me ei pea rahutusi Armeenias "Ukraina-stiilis revolutsiooniks" ({{commentsTotal}})

Jerevan 23. aprilli õhtul pärast Sargsjani tagasiastumisteadet.
Jerevan 23. aprilli õhtul pärast Sargsjani tagasiastumisteadet. Autor/allikas: AP/Scanpix

Kreml teatas teisipäeval, et Venemaa ei pea äsja Armeenias toimunud rahutusi, mis viisid ekspresidendist peaministri Serž Sargsjani tagasiastumiseni, "Ukraina-stiilis revolutsiooniks".

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väljendas teisipäeval ajakirjanikega suheldes ka rahulolu, et praeguste märkide põhjal on alust arvata, et kriitiline olukord Armeenias on läbi saamas, vahendas Reuters.

"Praegu me näeme, et olukord ei ole arenemas destabiliseerival viisil, ja see annab põhjust rahuloluks," selgitas president Vladimir Putini kõneisik.

"Me loodame, et õiguskord ja stabiilsus jääb riigis püsima ning et konsensusliku poliitilise ülesehituse piirjooned saavad selgeks lähitulevikus," lisas ta.

Küsimusele, kas Kreml peab nimetatud sündmusi revolutsiooniks, vastas Peskov, et tema ei tõmbaks paralleele sellega, mis toimus 2014. aastal Ukrainas.

Esmaspäeval teatas endine riigipea Sargsjan pärast ligi kaks nädalat kestnud meeleavaldusi, et astub peaministri kohalt tagasi. Samal päeval vabastati vahi alt ka meeleavalduste juhtfiguuriks olnud opositsiooniline rahvasaadik Nikol Pašinjan ja kaks tema kolleegi.

Kuigi Jerevani tänavatel oli esmaspäeva õhtul tuhandeid juubeldajaid, on riigi edasine poliitiline areng veel ebaselge. Välistada ei saa ka võimalust, et mõjuvõimas Sargsjan jätkab riigi sisulist juhtimist ka ametlikku positsiooni omamata. Küll aga rõhutas Pašinjan oma sõnavõtus, et ükski välisriik meeleavaldustega seotud ei olnud ning et tegu on tõeliselt "kodumaise sametrevolutsiooniga".

Samuti kinnitas ta, et kohtub Sargsjaniga kolmapäeval, et arutada "võimu rahumeelset üleandmist" ning et erakorralised parlamendivalimised peaksid toimuma "mõistliku ajagraafiku kohaselt".

Armeenia parlament valis Sargsjani 17. aprillil peaministriks - kaks nädalat pärast seda, kui tema 10 aastat kestnud ametiaeg presidendina läbi sai. Sargsjani enda poolt 2015. aastal läbi surutud põhiseadusmuudatuste kohaselt on Armeenia parlamentaarne vabariik, kus kõige mõjukamaks ametiks on edaspidi peaminister ehk ametikoht, mis just äsja tema kätte läks. President on aga põhiseaduse kohaselt pigem tseremoniaalse võimu kandja.

Uue presidendina andis 9. aprillil ametivande Sargsjani enda poolt välja valitud Armen Sarkissian, endine peaminister ja diplomaat.

Meeleavaldajad olid Sargsjani peale pahased eelkõige seetõttu, et põhiseaduse muutmist läbi surudes oli ta lubanud, et peaministrit temast ei saa. Protestijate hinnangul näitasid vahepealsed arengud, et 63-aastasest Sargsjanist oli saamas sisuliselt eluaegne riigijuht.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu ütles esmaspäeval saatele "Välisilm" ka seda, et ulatuslikud meeleavaldused ei toimunud Jerevanis vaid selleks, et tõugata võimult Sargsjan, vaid inimesed on pahased ka lokkava korruptsiooni ja edutu majanduspoliitika pärast.

Armeenia valitsus määras esmaspäeval peaministri kohusetäitjaks esimese asepeaministri Karen Karapetjani.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: