ERR Jerevanis: kõik sai alguse paarikümnest noorest
Armeenias on käimas "sametrevolutsioon". Ootamatult lihtsalt allus peaminister Serž Sargsjan meeleavaldajate nõudmisele ning astus kuue päeva eest oma postilt tagasi.
Juba teisipäeval arutab parlament uue peaministri valimise küsimust ja on vaatlejaid, kes on kindlad, et opositsiooniliidrist Nikol Pašinjanist saab teisipäeval uus peaminister. Kuidas see kõik ikkagi juhtuda sai ja millele loodetakse, seda käis sel nädalal Armeenias uurimas Astrid Kannel, kes tegi sellest ka uudistesaates "Aktuaalne kaamera. Nädal" ülevaate.
Alguse sai see kõik vaid paar nädalat tagasi paarkümnest noorest inimesest, kes leidsid, et nüüd on justkui õige aeg. Vana president Serž Sargsjan oli muutnud põhiseadust, et peaministrina uuesti võimule tulla. Üks liikumise algatajatest oli Armen Grigorjan.
"Inimesed tulid kokku ja arutasid, tegid plaane, kuidas Armeeniat muuta ja see juhtus," meenutas ta.
Ulmekirjanik Vardan Partamjan kirjeldas Sargsjani ootamatut tagasiastumist peaministri kohalt järgmiselt:
"Kui tuli ametlik teadaanne tagasiastumisest, ametlik avaldus, siis inimesed ikka veel ei suutnud seda uskuda. Kell 16.20-16.30 saabus kogu linna vaikus. Ja võib-olla ka kogu riigis. Ja siis inimesed "plahvatasid". Tantsiti, lauldi, joodi, lihtsalt joosti mööda tänavaid ja see kestis kogu öö. Ja tore oli see, et ehkki loomult oleme kuumaverelised, ei näinud ma kaklusi ega liiklusõnnetusi. Inimesed sõitsid nagu filmis "Mad Max: Fury Road", sellest veel rajumalt."
Opositsiooniliider Nikol Pašinjan, parlamendisaadik ja endine ajakirjanik on erinevaid protestiliikumisi katsetanud viimased kümme aastat. Rahvas talle erilist tähelepanu pööranud ei ole, kuna inimesed on olnud harjunud elama täielikus apaatias. Nüüd sai see mees üleöö maailmakuulsaks.
"Paljud protestidest osavõtjad ei suutnud Pašinjani ära tunda, kui nad temaga näost näkku kohtusid," nentis kirjanik Parmatjan.
Nüüd märgati, et selles mehes on midagi erilist.
"Temas on element, mis on pikalt puudunud Armeenia poliitikas, karisma," märkis mõttekoja Regional Studies Center direktor Richard Giragosian.
Peaministri kohalt tagasi astunud Sargsjan on aga enda asemele määranud Moskvast pärit Gazpromi esindaja Karen Karapetjani. Ta on keeldunud pidama Pašinjaniga kõnelusi, mida viimane tahab läbi viia ajakirjanike ees.
"See, mida me näeme, on paljuski bluff, poliitiline pokker, kui soovite, kus opositsioon, hoolimata oma võimust ja populaarsusest tänavatel seisab tegelikult väga raskete väljakutsete ees, astudes vastu võimsale eliidile," selgitas Giragosian.
Nii kõik vaatlejad kui ka Nikol Pašinjan rõhutavad, et Armeenia sametrevolutsioon on puhtalt siseasi, võitlus oma korrumpeerunud võimu vastu ning Venemaaga ei otsi siin tüli ükski partei. Armeenial on lahendamata Mägi-Karabahhi küsimus ning on kaks suletud piiri, Türgi ja Aserbaidžaaniga.
"2008. aasta märtsis Bukarestis, teatas härra Saakašvili, tollane Gruusia president, et Gruusia kavatseb saada NATO liikmeks. Nelja kuu pärast, sama aasta augustis, jäid Vene tankid peatuma 25 kilomeetri kaugusele Gruusia pealinnast ja seisavad seal seniajani. Tollane Gruusia käitus nagu asuks ta geograafiliselt kusagil Atlandi ookeanis, Brüsseli ja Washingtoni vahel," sõnas Kaukaasia Instituudi direktor Aleksander Iskandarjan.
Opositsioon loodab, et Moskva neid mõistab. Iseenesest ei ole Armeenia siseelu üksikasjad Venemaad eriti huvitanudki.
Armeenlased usuvad, et on võimalik liikuda Lääne väärtushinnangute suunas ka olukorras, kus riigis on Vene sõjaväebaas.
"Möödunud aastal allkirjastati CEPA, see on laiaulatuslik partnerluslepe Euroopa Liiduga. See on sarnane assotsiatsioonileppega, mille teised postsovietlikust piirkonnast pärit maad alla on kirjutanud. Ukraina, Moldova ja Gruusia," arutles Iskandarjan.
Samas elab Venemaal umbes kaks miljonit armeenlast ehk siis mitte väga palju vähem kui Armeenias endas.
"Kõige suuremad investeeringud Armeeniasse tulevad Venemaalt, kõige suurem kaubanduspartner on Euroopa," ütles Iskandarjan.
Keegi ei tea, kui võimekaks peaministriks Nikol Pašinjan osutuda võiks. Kuid seda ei peetagi hetkel kõige tähtsamaks küsimuseks. Tähtis on, et loodaks süsteem, milles võim vahetub.
Ei ole ka teada, kui palju inimesi Pašinjani erakorralistel valimistel toetaks, ka siis, kui need viidaks läbi igati demokraatlikult ja ausalt. Paljud on tulnud tänavatele mitte niivõrd selleks, et toetada Pašinjani, kui et kasutada üllatuslikult tekkinud võimalust öelda näkku Brežnevi-lõhnalisele valitsusele, mis temast arvatakse.
"Me peaks alustama tabula rasast, et me ei läheks tagasi ega hakkaks küsima, kes milles süüdi oli. Me peaks alustama puhtalt lehelt. Kuulutatakse välja uued mängureeglid, mida kõik peavad järgima. Inimesi karistatakse vaid siis, kui nad ei järgi uusi mängureegleid," selgitas Armeenia velvetrevolutsiooni üks algatajaid Armen Grigorjan.
"See on dünaamiline, mitte staatiline protsess. See on alles algus. Liiga vara on öelda, mis saab. See on paljulubav algus," nentis mõttekoja Regional Studies Center direktor Giragosian.
Toimetaja: Laur Viirand