Eesti Energia teenis I kvartalis 41 miljonit eurot kasumit
Eesti Energia teenis tänavu esimeses kvartalis 229 miljoni euro suuruse müügitulu juures 40,5 miljonit eurot puhaskasumit.
Ettevõtte käive kasvas aastaga kuus protsenti. Kasum vähenes aastaga ligi 16 protsenti, olles mullu 48 miljoni euro tasemel, kuid sisadas toona ka Jordaania-tehingut.
Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et käesoleva aasta esimest kolme kuud iseloomustasid kasvanud elektri ja õli turuhinnad ning samuti tõusnud CO2 heitmekvoodi hind.
„Esimese kvartali keskmiseks elektri turuhinnaks kujunes Eestis 41,9 eurot megavatt-tunni kohta, viimati oli ühe kvartali keskmine elektrihind nii kõrgel tasemel 2014. aastal. On märkimisväärne, et Eestis oli kvartali keskmine elektri turuhind odavam kui Soomes," lausus Avila.
Põlevkiviõliga kõige sarnasema maailmaturul laialdaselt kaubeldava vedelkütuse – kütteõli – turuhind kasvas aasta võrdluses 6 protsenti.
"Hinnahüppe tegi aga CO2 heitmekvoot, mis võrrelduna 2017. aasta esimese kvartaliga maksis lõppenud kvartalis keskmiselt ligi kaks korda rohkem ehk ligi 10 eurot tonnist,“ kirjeldas Avila 2018. aasta esimese kvartali tegevuskeskkonda.
Eesti Energia suurenergeetika püsis vaatamata väga olulisele CO2 hinna kallinemisele konkurentsis ning töötas täisvõimustel. Näiteks märtsikuus kasutasid õlitehased ja elektrijaamad üle 1,7 mln tonni põlevkivi. Viimati oli põlevkivi kasutus nii suur 2010. aastal.
Eesti Energia elektritoodang küündis 2,7 teravatt-tunnini, näidates aastavõrdluses siiski 3 protsendi suurust vähenemist.
Elektritootmise mõningane vähenemine tulenes Narva elektrijaamade suurematest hooldustöödest ja kallimast CO2 hinnast, mis tõstab põlevkivist elektritootmise omahinda. Kokku toodeti Eestis 2018. aasta esimese kolme kuuga 3 TWh elektrit.
Eesti on endiselt elektrit eksportiv riik. Esimese kvartaliga eksportis Eesti naaberriikidesse ligi 600 gigavatt-tundi elektrit, mis arvestades kvartali keskmist elektri turuhinda tõi riigile eksporditulu 25 miljonit eurot.
"Ka Läti suutis esimeses kvartalis kodumaise tootmisega tarbimise katta, kuid näiteks Leedu, Poola ja Soome on endiselt üsna tõsises elektridefitsiidis,“ lausus Avila.
Tema sõnul ei pruugi ka Eesti peagi enam elektrit eksportiv riik olla, kuna lähiaastatel tuleb Narva elektrijaamades osa tootmisvõimsusi sulgeda.
Põlevkiviõli tootis Eesti Energia kvartaliga 104,5 tuhat tonni, mis aastavõrdluses tähendab kolme protsendi suurust kasvu. Märtsikuus saavutas Eesti Energia ka kuise tootmisrekordi, tootes üle 42 tuhande tonni õli. Õli toodangut aitas kasvatada õlitehaste parem töökindlus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ja kõrgem turuhind.
Eesti Energia investeeris 2018. aasta esimese kvartaliga 36 miljonit eurot ehk 37 protsenti rohkem kui aasta eest. Elektri jaotusvõrku tehtud investeeringud ulatusid 13 miljoni euroni.
Tänu aastatepikkustele suuremahulistele investeeringutele on elektri jaotusvõrk tänaseks 65 protsendi ulatuses ilmastikukindel. Elektrilevi eesmärk on, et aastaks 2025 oleks 75 protsenti elektrivõrgust ilmastikukindel.
Andri Avila sõnul toimus arenguid ka Auvere elektrijaamas. „Aasta alguses viidi elektrijaamas läbi olulisi katsetusi, nagu näiteks kestvuskatsetus ja garantiikatsetus ning need katsed võib üldjoontes kordaläinuks lugeda. Pärast igal suvel toimuvat korralist hooldust on plaanis teha elektrijaama lühiskatse, mille õnnestumisel saame jaama General Electricult vastu võtta,“ selgitas Avila.
Märtsis alustas Eesti Energia elektri müüki Soome koduklientidele, kus ettevõte loodab Eestis juba mõnda aega hästi toimivaid digitaalseid teenuskanaleid ka Soome klientidele pakkuda.
Kommenteerides tulevikuväljavaateid, ütles Avila, et prognoosid näitavad nii elektri kui ka õli turuhinnale varasemaga võrreldes mõningast tõusu. „Kuid ilmselt kasvab ka CO2 hind ning seetõttu on energiatootja vaatest endiselt oluline efektiivne ja paindlik tegutsemine,“ rõhutas Eesti Energia finantsdirektor.
Toimetaja: Priit Luts