Trump on korduvalt Saksamaale ja mitmetele teistele Euroopa riikidele heitnud ette seda, et viimased ei kuluta riigikaitsele omal ajal kokku lepitud mahus ehk kaht protsenti SKP-st. Berliinis ajakirjanikega rääkinud Von der Leyen aga juhtis tähelepanu sellele, et Saksamaa on sõdurite NATO missioonidele saatmise poolest alliansis teisel kohal ning et Saksamaa on olnud valmis võtma juhtrolli Balti riikide kaitsmise eest (Saksamaa juhib Leetu saadetud NATO lahingugruppi - Toim.), vahendas Politico.

2014. aasta NATO tippkohtumise ajal vastu võetud deklaratsiooni kohaselt peaksid kõik riigid, mis veel seda ei tee, saavutama aastaks 2024 taseme, et riigikaitsele kulutatakse kaks protsenti SKP-st. Lisaks peaks 20 protsenti iga liikmesriigi kaitse-eelarvest olema mõeldud uue relvastuse ja varustuse hankimiseks ning kaitsevõimekuse arendamiseks.

Saksamaa valitsus on teatanud, et Berliin liigub kahe protsendi tähisele lähemal ning näiteks 2019. aastal tõusevad kaitsekulutused 30 protsenti. Samas praegune prognoos on see, et aastaks 2024. kasvavad Saksamaa kaitsekulutused praeguse 1,2 protsendi pealt 1,5 protsendini SKP-st.

Trumpi administratsiooni arvates peaksid paljud liitlased aga kaitsekulusid kiiremas tempos tõstma. Samas on meedias tehtud avalduste põhjal sageli jäänud mulje, et president Trump, kes sageli räägib sellest, justkui mõni liikmesriik oleks USA-le "võlgu", ei tee vahet asjaolul, et kahe protsendi tase käib iga liikmesriigi oma kaitse-eelarve kohta, mitte aga NATO ühise eelarve kohta, kuhu iga liikmesriik nagunii eraldi süsteemi kaudu on oma maksed teinud.

Von der Leyen rõhutas, et peamine küsimus polevat selles, kui palju raha kulutada, vaid selles, kui hästi seda kulutada ja kui palju see alliansi eesmärkidele kaasa aitab.

"Sa võid lihtsalt kulutada kaks protsenti oma SKP-st riigikaitsele ja samas pakkuda mitte midagi NATO jaoks, mitte osaleda missioonidel," märkis ta.

Viimasel ajal meedias levinud allikatele viitavad teated räägivad ka sellest, justkui kaaluks Washington ka oma sõdurite Saksamaalt välja viimist - kas siis tagasi USA pinnale või mõnda teise liikmesriiki. Saksamaal teenib praegu umbes 35 000 USA sõdurit ning Saksamaal asuvad nii USA Euroopa väejuhatus kui ka Aafrika väejuhatus.

Saksamaa ametnikud siiski massilist USA sõdurite Saksamaalt välja viimist tõenäoliseks ei pea. Samuti on Saksamaal hakatud üha rohkem rääkima Euroopa Liidu alalisest struktureeritud kaitsekoostööst (PESCO), mis küll ei olevat NATO konkurent, vaid seda tuleks võtta eelkõige kui NATO täiendust.

Von der Leyen kommenteeris seda tõdemusega, et Euroopa riikidel on oma riigikaitselised prioriteedid, mida saab edendada just PESCO kaudu.

"See on meie huvides ja see on meie kindel veendumus, et Euroopal on teatavaid ülesandeid, teatavaid probleeme, mis tuleb ise lahendada," selgitas Saksamaa kaitseminister. "See on ka kogu NATO huvides, et alliansis oleks tugev Euroopa sammas ning me töötame selles vaimus edasi."