G7 välisministrid lubasid kaitsta oma demokraatiaid Venemaa eest ({{commentsTotal}})

{{1524472260000 | amCalendar}}

Juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 välisministrid lubasid kolmepäevase kohtumise teise päeva lõppedes kaitsta oma demokraatiat Venemaa rünnakute eest.

Torontos pühapäeval ja esmaspäeval peetud ning teisipäeval laiemas formaadis jätkuvaid kõnelusi juhtiv Kanada välisminister Chrystia Freeland ütles, et Venemaa peab maksma hinda lääneriikide valimiste õõnestamise eest, närvimürgi kasutamise eest Vene-Briti topeltagendi tapmiskatses Suurbritannia pinnal ning sõjalise sekkumise tõttu Ukrainas ja Süürias.

Briti välisminister Boris Johnson ütles, et tema ametivennad G7-s väljendasid Londonile Salisbury keemiarünnakuga seoses toetust ning näitasid tugevat "solidaarsust" USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia 14. aprilli raketirünnakutega Süüria režiimi keemiarelvarajatistele.

Mõlemad ütlesid, et G7 liikmed - USA, Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Jaapan - loovad töörühma enne juunikuist tippkohtumist Kanadas, mille käigus võivad liidrid otsustada astuda Moskva suhtes karmimaid samme.

Johnson rõõmustas asjaolu üle, et "tööstusriikidest liberaalsed demokraatiad tulid Kanadasse kokku oma väärtusi kaitsma" ja ütles, et vundament Charlevoix´s peetavaks "suurepäraseks" G7 tippkohtumise on laotud.

"Me töötame lähtuvalt ideest, milleks on G7 ühtsus desinformatsiooni vastu ja demokraatia kaitseks," sõnas Kanada välisminister.

Torontos USA-d esindanud välisministri kohusetäitja John Sullivan, kelle asemel hakkab välisministrina veel selle nädala teises pooles tööle praegune Luure Keskagentuuri (CIA) direktor Mike Pompeo, kui senat tema kandidatuuri heaks kiidab, ei andnud selgeid lubadusi USA pühendumuse kohta konkreetsetele tegevustele.

Temagi rääkis siiski Venemaa "pahatahtlikust tegevusest...kas Salisburys või toetuse näol keemiarelvade kasutamisele Assadi režiimi poolt Süürias".

Venemaa küsimuses ja Johnsoni sõnul Moskva "vaikivas heakskiidus" Bashar al-Assadi keemiarünnakutele valitses G7 välisministrite vahel üksmeel, kuid Iraani tuumaleppe puhul ei suutnud nad üksmeelt leida.

USA president Donald Trump kinnitas 12. jaanuaril enda sõnul viimast korda Iraani tuumaleppe ja lükkas edasi sanktsioonide taaskehtestamise Iraanile. Ühendriikide kongress nõuab presidendilt iga 90 päeva järel tuumaleppe kehtivuse kinnitamist. Trumpi otsus tähendab, et leppe päästmiseks on aega mai keskpaigani.

Ühendriigid keelitavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad muutma 2016. aasta jaanuaris jõustunud lepet, millega Teheran nõustus piirangutega oma tuumaprogrammile sellega seotud sanktsioonide tühistamise eest.

Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif hoiatas laupäeval, et Teheran on valmis taastama oma tuumaprogrammi varasemast palju hoogsamana, kui USA peaks tuumaleppest lahkuma.

Prantsuse president Emmanuel Macron alustas esmaspäeval USA-s riigivisiiti, mille käigus püüab ta veenda Trumpi Ühendriikide Iraani tuumaleppes hoidma. Johnson ütles esmaspäeval, et Pariis ja London on Iraani leppe küsimuses sama meelt.

"Me peame seda väärtuslikuks leppeks. Meie hinnangul on see üks viimaste aastakümnete kollektiivse diplomaatia suuri saavutusi," lausus Briti välisminister.

Johnson ütles, et Euroopa pealinnad ei taha näha USA lahkumist leppest, kuid tunnistas, et Euroopas mõeldakse palju sellele, kuidas säilitada Iraani tuumalepet Washingtoni osaluseta.

Välisasjadele pühendatud kohtumise järel ühinesid seitsme riigi esidiplomaatidega nende kolleegid sisejulgeoleku alal ja arutelusid laiendati terroritõrjele ja küberjulgeolekule.

Lavrov: G7 avaldusel on Vene-vihane tagamaa

Moskva näeb Torontos toimunud G7 välisministrite kohtumise tulemustes Vene-vihast tagamaad, ütles teisipäeval Vene välisminister Sergei Lavrov.

"Mis puutub välisministrite Toronto kohtumist, siis osteloomulikult on näha selle Vene-vihane tagamaa ja kahjuks järgisid seda sama väga libedat Vene-viha joont ka need G7 riigid, kes kinnitavad meile, et nad ei taha Venemaad isoleerida," ütles Lavrov ajakirjanikele Pekingis.

"Ilmselt ei ole enam jäänud mingeid tõsiseid küsimusi, mida nad saaks isekeskis (G7-s) lahendada".

"Põhiküsimusi, mida puudutatakse ja on rahvusvahelise majanduselu ja rahvusvahelise kogukonna jaoks tähtsad, arutatakse muudel foorumitel," ütles Lavrov.

Ta rõhutas, et sõjalis-poliitilise küsimusi arutatakse ÜRO-s ning majandusküsimusi tuleb lahendada G20 raamistikus.

"Jääme kannatlikult ootama, kaitseme oma seisukohti ja ootame ära, mil meie partnerid mõistavad oma joone ummikut ja väljavaadete puudumist," rõhutas Lavrov.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: