Tallinnal ei ole uusarenduste tuules ummistuvate Kalamaja tänavate jaoks lihtsaid lahendusi ({{commentsTotal}})

Kalamaja.
Kalamaja. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Lähima kümne aasta jooksul ehitatakse Põhja-Tallinnasse mitu tuhat uut korterit, kuid juba praegu on kesklinna viivad Kalamaja tänavad tipptundidel autodest ummistunud. Tallinna transpordiamet soovitab kasutada alternatiivina Sõle tänavat või sõita ühistranspordiga, linnaplaneerimisamet ei pea aga täpsete tulevikulahenduste paika panekut mõistlikuks enne, kui pilt piirkondade arengust on selgemaks saanud.

Samal ajal kui Kalamajja kerkivad üha uued arendused, suurenevad ka liiklusprobleemid, sest tänavad on piirkonnas kitsad ja tipptunnil ummistuvad üksikud asumist väljuvad tänavad autodega.

Tulevikus tõotab aga probleemide hulk veelgi kasvada, sest kerkimas on muu hulgas Noblessneri kvartal, kuhu 2027. aastaks lisandub 700 korterit ja kümneid tuhandeid ruutmeetreid äripindu, Kopli liinide arendus, kuhu kümmekonna aastaga lisandub umbes 900 uut korterit, ning Volta kvartal, kus plaanitakse rekonstrueerida kümneid hooneid.

Tallinna transpordiameti juht Andres Harjo ütles ERR-ile Põhja-Tallinna tuleviku liikluskorraldusest rääkides, et üheltpoolt tuleb maksimaalselt ära kasutada trammide veovõimet.

"Kui rääkida Kalamaja või üldse Põhja-Tallinna ligipääsust, siis ega tänavaid ju juurde ei tule. Soo ühtpidi, Kopli tänav on ka üks variant, Niine teistpidi. Ja tegelikult on ka Sõle tänav. See, et inimene tahab otse läbi Kalamaja kesklinna jõuda, on rohkem maitseküsimus, kuigi tegelikult Sõle tänavat ja pärast Paldiski maanteed mööda oleks tunduvalt suuremad ja isegi arvan, et kiiremad võimalused liikumiseks," rääkis ta.

Samuti tõi Harjo välja, et sel aastal rekonstrueeritakse Põhja puiestee ja Kalasadama tänava ristmik ning kui tulevikus ka linnahall korda tehakse, saab Kalaranna tänav, mille kaudu on praegu Põhja puiesteele üsna keeruline pääseda, ühenduse sadamapoolse alaga. Trammiteed Kalaranna tänavale aga teha ei saa, sest trammikoridoriks pole seal kinnistupiiridest lähtuvalt ruumi.

"Kopli suunal peame jääma ikkagi olemasolevasse trammikoridori. Kuidas me trammiliinivõrgu hargnema paneme, on omaette küsimus," lisas ta.

Ettevalmistused on käimas sadamasse trammitrajektoori määramiseks ning Harjo sõnul on olnud ka ideid trammi viimiseks Paljassaare poolsaarele, kus samuti on suured arendused algamas.

"Oleme vaadanud ka Pelguranda, koridor on olemas. Need on muidugi suhteliselt pikaajalised ja pikema perspektiivga mõtted ja kindlasti eeldab see mingil määral ka välisrahastust Euroopa Liidult," tõdes ta, lisades, et trammitaristu ehitamise kogemus on värskelt olemas ja nüüd on küsimus rahastamises.

Transpordiameti juht tõi probleemse kohana välja veel Sitsi tänava ristmiku, mille läbilaskvus on juba praegu piiripealne, ning märkis, et ilma ühistranspordita pole selles piirkonnas liikumisele eriti lootust. Ka Niine tänav ei ole mõeldud sellisele liikluskoormusele, mis sealt välja tuleb.

"Ehk Kopli tagumise otsa elanikud, kui nad kasutavad isiklikke sõidukeid, peaksid ikkagi Sõle tänava kaudu väljuma. Tänavate koridor Põhja-Tallinnas on nagu on, tänavaid laiendada ei saa, pigem tehakse neid inimsõbralikumaks, andes jalakäijatele ja jalgratturitele rohkem liikumisvõimalusi," tõdes Harjo. "Saan aru Kalamaja elanike probleemidest, kus nad peavad nii-öelda taluma kaaslinlaste poolt tekitatud läbivat liiklust".

Linnaplaneerimisamet ennetavaid samme ei plaani

Tallinna linnaplaneerimisametil ei ole paika pandud ajakava, milliste sammudega lisanduvate elanike tõttu Põhja-Tallinna liikluses tekkivaid probleeme lahendada või ennetada.

Ameti koordinaator Margit Lokk ütles, et Põhja-Tallinna rahvastiku juurdekasvu arvatava suurusega arvestatakse ning arutatud on seda, et linnaosas hakatakse rohkem keskenduma ühistranspordile. Kapitaalseid muudatusi pole aga mõtet teha, kuna pole teada, millal eri arendused valmis saavad.

"Ootame ja vaatame. Meil on üldised arengusuunad mereäärsele alale küll, aga see on veel laiem teema, mis puudutab näiteks ka sotsiaalvõrgustikku nagu lasteaiad, koolid ja kõik selline. Seda ei saa aga enne paika panna, kui ei ole juba selget sihti silme ees," selgitas ta.

Olemas on visioonid ka trammiliiklusesse panustamisel, aga neid ei ole Loki sõnul võimalik enne teostada, kui pole pilt täpselt selge, kuidas need piirkonnad arenevad.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: