Eelmise aasta detsembris valminud Tallinna lasteaia- ja koolikohtade analüüsis toodi välja, et 2018. aasta seisuga elas Põhja-Tallinnas 60 244 inimest. See arv tõotab tunduvalt kasvada, sest piirkonda on plaanis ehitada hulk arendusi, millest ainuüksi Volta ja Krulli tehase kvartal toovad juurde üle 2000 korteri.

2014. aastal tehtud Põhja-Tallinna liiklusuuringus prognoositi, et 2024. aastaks võib Kalamaja elanike arv suureneda pea poole võrra ning ka Kopli elanike arv kasvab tunduvalt.

Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Siim Tuisk tõi abilinnapea Andrei Novikovile esitatud arupärimises välja, et linnaosa väheste ühendusteede liikluskoormus on juba praegu kõrge ning küsis, millised uued ühendused on seal plaanis ja kuidas linnavalitsus Põhja-Tallinna autostumist kontrollida kavatseb.

Novikov vastas, et Põhja-Tallinnas on hinnanguliselt 15 000 mootorsõidukit ja kui kõik käimasolevad arendused ellu viiakse, lisandub kuni 3000 sõidukit. Tipptunnil suundub Põhja-Tallinna suunas keskmiselt 4064 sõidukit suuremate tänavate kaudu, tipptunnivälisel ajal on aga liikluskoormus palju väiksem.

"Põhja-Tallinna suunas saab sõita erinevatel tänavatel kokku kuuel sõidurajal ning ühe sõiduraja läbilaskvus on rahuldaval tasemel 900 sõidukit tunnis (kokku 5400 sõidukit tunnis). Seega võimaldab tänane tänavate võrgustik Põhja-Tallinna suunas täiendavat läbilaskvust 1336 sõiduki võrra igal tipptunnil ning oluliselt rohkem tipptundide vahelisel ajal," teatas Novikov kirjalikus vastuses.

Ta märkis, et lähtudes lisanduvate parkimiskohtade arvust - nimelt on pealinn välja töötamas plaani, et Põhja-Tallinnasse rajatavate arenduste parkimisnormatiiv oleks väiksem, et vähendada uusarendustesse lisanduvate sõidukite arvu - ning Põhja-Tallinna väga head ühistranspordiühendust trammidega, pole alust eeldada, et eelmainitud läbilaskvuse tase ületataks.

"Olemasolev tänavate võrgustik võimaldab optimaalset liiklust ja aeglustab tipptundidel mõõdukalt liiklusvooge, et mitte soodustada autostumist," sõnas abilinnapea.

Lisaks võib tema sõnul vaatluse põhjal kinnitada, et Põhja-Tallinnas kasutatakse teistest linnaosadest rohkem jalgrattaid, samuti on märke, et üha enam valitakse teadlikult eluase ilma parkimisvõimaluseta ja planeerides elu ilma autoga.

"Seega puudub alus eeldada hüppelist autostumise kasvu," lausus Novikov.

Tavaliiklusele ei plaani Tallinn uusi sõiduteid rajada, kuid tunduvalt plaanitakse tema kinnitusel laiendada ühistranspordi ja kergliikluse kasutamise võimalusi, et tagada mugavamaid ühendusvõimalusi kesklinnaga. Plaanis on avada uusi bussi- ja trammiliine, kavandamisel on ka Stroomi randa ja Telliskivi ühendav rattakoridor.

Põhja-Tallinna autostumise kohta märkis abilinnapea, et autost loobumist saab mõjutada keeldude või soodustustega ning Tallinn soodustab autost loobumist sellega, et pakub tasuta ühistransporti.

"Põhja-Tallinnal on väga hea trammiühendus kesklinnaga ning teiste linnaosade bussidega, mis loob eeldused autost loobumiseks. Põhja-Tallinnast kesklinna-suunalist liiklust mõjutab ka kesklinnas kehtiv tasulise parkimise ala ning seda ei ole kavas muuta," ütles Novikov.

Tema sõnul püüab linn suurendada ühistranspordi ühenduskiirusi, seda ka Põhja-Tallinnas. Samuti peaks autostumise vastu aitama eelmainitud väiksema parkimisnormatiivi kehtestamine.