Tallinn võib kalamajalaste trammi suunamiseks parkimiskoha nõudest loobuda ({{commentsTotal}})

{{1525875540000 | amCalendar}}
Foto: Rene Suurkaev / ERR

Tallinna kiiresti areneva Kalamaja piirkonna autostumise ühe lahendusena kaalub linn muudatust, millega loobutaks või piirataks nõuet rajada uusehitiste juurde parkimiskohad. Linnapea Taavi Aasa sõnul annaks see signaali, et piirkonda on oodatud elama ühistransporti ja kergliiklust kasutada eelistavad inimesed.

Kalamajja kerkib rohkelt uusi kortermaju ning see tekitab nii ummikuid kui parkimisprobleeme. Taavi Aas ütles ERR-ile, et lahendus autostumisele on kõikides linnades ühesugune - suurem ühistranspordi ja kergliiklusteede kasutamine.

"Teist rohtu leitud ei ole, sest teid lõputult juurde või laiemaks ehitada ei ole võimalik ja ega need tee-ehitused ei ole toonud ka autostumise vastu leevendust," sõnas ta. "Oleme küll rajanud Kalamajast möödasõidutee ehk Kalaranna tänava ja arvan, et suuremaid tee-ehitusi selles piirkonnas rohkem ette näha ei ole, nii et lahendus on ikka ühistransport ja kergliiklus".

Uusarendustele kehtib parkimisnormatiiv, mis näeb ette, kui palju peab kinnistule ehitama parkimiskohti. Normatiiv erineb linnaosati ja tänavati ning on kõige väiksem kesklinnas ja seda suurem, mida kaugemal linnasüdamest.

Aas märkis, et maailmas on trend uusarenduste juurde üldse parkimiskohad rajamata jätta.

"Nii et see on tõesti üks võimalus, kuidas liikuda, ja tõepoolest oleme arutanud seda teemat, et parkimisnormatiive võiks veelgi vähendada, anda rohkem signaali selleks, et on piirkonnad, kuhu on elama oodatud inimesed, kes on valmis kasutama ühistransporti ja kergliiklust," lisas linnapea, kinnitades, et normatiivid võivad muutuda ka Kalamajas.

Telliskivi kvartali ümber võib tulla autovaba tsoon

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd märkis, et tehes liiga palju parkimiskohti, programmeerime ummikud ristmikele ja tänavatele. Seetõttu on arutatud parkimisnormide ja -põhimõtete ülevaatamist kogu linnasüdame piirkonnas.

"Juba varasemalt on erisused miljööväärtuslikel hoonestusaladel, kus juba täna on miljöönõuetest tulenevalt rakendatud madalamat parkimisnormatiivi kui teistes piirkondades. Ja tõepoolest on olnud kaalumisel Kalamaja kontekstis niinimetatud autovaba tsooni tekitamine Telliskivi kvartali ümber. See ei tähenda, et see oleks täiesti autovaba, aga igasugune parkimise normeerimine selles piirkonnas võiks olla märksa vabam," sõnas ta.

Mänd lisas, et ühtki otsust pole tehtud, arutelud on algatatud ja neid teemasid käsitletakse koostatavas liikumiskavas, mida juhib transpordiamet, ning ka linnasüdame ja mereääre üldplaneeringus. Autoliikluse vähendamise sihiga kaasneb Männi sõnul kindlasti ka kergliiklusteede lisandumine, et nii jalakäijate kui ratturite liikumine muutuks selles piirkonnas lihtsamaks.

"Ei tõstaks selles kontekstis eraldi välja Kalamaja, sest meie liiklusuuring Põhja-Tallinna üldplaneeringu kontekstis näitab, et tänavavõrgu läbilaskvus, ühendustega kesklinnaga on Põhja-Tallinna probleem tervikuna. Sama kehtib linnasüdame, nii Vanasadama ümbruse kui Kaubamaja lähiümbruse kohta," lisas peaarhitekt.

Alender: Tallinn ei paku autoga liiklemisele mugavat alternatiivi

Tallinna linnavolikokku kuuluv riigikogu liige Yoko Alender ütles, et samal ajal, kui linn on andnud välja ehituslube, ei ole infrastruktuuri piisavalt kaasajastatud ja sellest tulenevad ka autosumisega seotud probleemid.

"Tegelikud probleemid algavad sellest, et Tallinnas ei ole ühistransport tõsiseltvõetav alternatiiv eraautodele. See on aeglasem, ebamugav ja liigub sageli kohtadesse, kuhu inimestel pole tarvis minna," rääkis ta. "Probleem, miks ka paljud Tallinna autoga sõitjad on kurjad, kui siis midagi tehakse, ongi see, et antakse piitsa, aga präänikut mugava ja toimiva alternatiivi näol täna ei pakuta".

Alender lisas, et ehituslube välja andes tuleks tagada ka lasteaia- ja koolikohad, ühistransport, jalgrattavõrgustik ja kõnniteed.

Enne seda, kui kõigi teede puhul ei ole tagatud terviklikku jalgrattavõrgustikku, ei saagi tema sõnul ühe linnaosa piires kõike muuta, sest inimesed tahavad liikuda üle linna.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: