Tallinna Ülikoolis toimunud Vabaerakonna üldkogul valiti ülekaaluka 128 häälega erakonna esimeheks Andres Herkel.

Valimiskastis oli 96 sedelit, neist 15 kehtetud. Elektroonilistel valimistel anti kandidaatidele kokku 93 häält, andmata jäi 23 kasutada olnud häält.

Andres Herkeli edu teiste kandidaatide ees oli kümenkordne. Tarmo Kaldma poolt andis oma hääle 12, Viktoria Lukatsi poolt 19 ja Olev Vaheri poolt 14 inimest.

Erakonna senine juht Artur Talvik uuesti ei kandideerinud.

"Vabaerakonnal on seda jõudu ja särtsu kindlasti, lihtsalt tuleb natuke pöörata pilk nende algsete väärtuste poole, neid uuesti meelde tuletada ja viia erakond valimistele," vastas Herkel ERR-i küsimusele, kas ta juhib uppuvat erakonda. "Ma arvan, et see põhimõte, et me oleme ühelt poolt erakond, aga teiselt poolt hoiame oma uksed lahti vabadele kandidaatidele, kuni Eestis on passiivse valimisõigusega probleeme, see peaks kõnetama ühiskonda küll." 

Juhatuse liikmeteks said Lii Ramjalg, Monika Haukanõmm, Jaanus Ojangu, Jüri Adams, Kaul Nurm, Vahur Kollom, Ain Ostra, Enn Meri, Elo Lutsepp ning Vello Väinsalu. Samuti kinnitati erakonna üldprogramm.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel meenutas oma kõnes Vabaerakonna manifesti esimest lauset: "Me tuleme, sest me ei ole nõus Eesti poliitilise kultuuriga, mis on jäänud inimestele kaugeks ega väljenda enam ammu nende tegelikke ootusi."

"Sealtpeale oleme me sõnastanud erinevaid demokraatia edendamise ja muid programmilisi dokumente, samuti mitmeid eelnõusid riigikogus. Kas neid algatusi on arvestatud? Ei, ei ole! Meie hääl on küll kõlanud kõvemini, kuid meie eelnõud põrkuvad kartellierakondade kollektiivkaitsele," ütles Andres Herkel.

Vastne erakonna esimees lisas, et erakondade riigieelarvelist rahastamist ei ole vähendatud, valija hääle kaalu arvestav avatud nimekirja põhimõte on tagasi lükatud ning Riigikogu liikmetele anti taas võimalus kuuluda kohalikesse volikogudesse ehk istuda korraga kahel toolil. 

"Kas loodetakse, et me väsime? Või oodatakse, et teemad vajuvad unustusse, kui neid lihtsalt ei lasta lahendada? Vastupidi, see, et Vabaerakonna tekkepõhjused on senini klaarimata, paneb meile kohustuse uue poliitilise mobilisatsiooni ellu kutsumiseks," tõi Herkel välja. 

Oma sõnavõtus küsis Herkel, kas Eesti vajab Vabaerakonda või poliitilist liikumist, millele Vabaerakond on pigem kanderakett.

"Vastus on lihtne," jätkas ta. Rahulolematus parteidega kõneleb vajadusest poliitilise liikumise järele, kuid selleks, et praktilises poliitikas midagi saavutada, on vaja erakonda. Kui ütleme Vabaerakond, siis koosnebki see ju kahest sõnast – "vaba", mis osutab vabaduse ehk ka siis liikumise algele ning "erakond" on erakond. Siin on kaks ühes," täheldas vastvalitud esimees.

"Esimehena soovin ma olla meie tegemiste ja eesmärkide alandlik teener. Räägime meeskonnast. Ma ei soovi jagada erakonna liikmeid oma toetajateks ja vastasteks. Esimees ei tohi nii teha, sest esimees peab olemas olema kõigi liikmete jaoks," võttis Herkel kokku.

ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i viimase, aprillikuise küsitluse järgi oli nii IRL-i kui ka Vabaerakonna toetus allpool valimiskünnist - vastavalt neli ja kolm protsenti.