Teeme kõigepealt mõned lihtsad asjad selgeks. Kui palju te Eestit armastate?
 
Kas ma pean protsentides ütlema?
 
Arvan, et saite küsimusest aru.
 
Ma ei arva, et saab armastada palju või vähe. Sa kas armastad või ei armasta. Mina armastan.
 
Ka Eestit kui riiki?
 
Absoluutselt.
 
Mis toimus Eestis aastatel 1939-1940?
 
Olid väga turbulentsed ajad. Seda tuleb küsida ajaloolastelt. Ja ajalugu, nagu me teame, kirjutavad võitjad. Mind ei olnud siis olemas.
 
Teil on olemas ju ettekujutus, mis siis toimus?
 
Muidugi on mul ettekujutus, aga ma ei näe vähimatki vajadust seal haavas urgitsema hakata.
 
Kas te kardate oma valijaid mõne sõnaga solvata?
 
Ei, absoluutselt mitte.
 
Milles siis küsimus? See on ju ajalugu.
 
Muidugi on see ajalugu. See oli väga segane aeg.
 
Kas NSV Liit annekteeris ja okupeeris Eesti, Läti, Leedu?
 
Mõned ütlevad ka nii.
 
Te ju saate aru, et selliste vastuste peale ütleb Reformierakond kahjurõõmsalt "Yes!"
 
Nad ütlevad "Yes!" igal juhul, ükskõik, mida ma ütlen.
 
Kas 1939. aastal Poola okupeeriti NSV Liidu ja natsi-Saksamaa ühise löögiga?
 
Jah, nad jagasid selle [Poola]... Kas me hakkame rääkima Molotov-Ribbentropi paktist? Jah, see oli olemas. Ma tean seda.
 
Aga Eestist 1939-1940 ei taha te rääkida, et kuidas siin nendest aastatest aru saate?
 
Ma ei taha ja ei näe vajadust. Sest iga kord, kui hakkame rääkima, et oli okupatsioon, siis paratamatult jõuame sinna, et Eestis elavad okupantide järglased. See on juba koht, kus me lähme lõhki.
 
Miks me jääme lõksu, kus seome ühe kunagise riigi poliitikaga tänased tavainimesed?
 
See on alati nii olnud. Ma usun, et ka teie loeti lehti ja mitte ainult lehti, vaid ka kommentaare.
 
Kommentaare väga harva.
 
Mina loen aga viis korda päevas, et olen okupant.
 
Mis toimus augustis 1991 – kas Eesti taastas iseseisvuse või loodi uus riik?
 
Eesti taastas oma iseseisvuse.
 
Kuidas Eesti oma iseseisvuse kaotas?
 
Maailmasõja tulemusena. Oli sakslaste poolt okupeeritud, siis tulid Nõukogude väed ja jäid siia.
 
Nende puhul te sõna okupatsioon ei kasuta?
 
Ei, ma ei taha seda teha.
 
Mis juhtus Krimmis 2014. aasta alguses?
 
Rahvusvahelise õiguse suhtes väga küsitav liitumine Venemaaga.
 
Kellele kuulub Krimm?
 
De facto Venemaale.
 
De jure?
 
Ikka Ukrainale.
 
Kas Venemaa toetab Donbassi relvastatud separatiste?
 
Ilmselt küll.
 
Kas Putini Venemaa on demokraatlik riik?
 
Ei ole.
 
Kas Venemaa on sekkunud teiste riikide valimistesse?
 
Mina seda ei tea. Lugenud sellest olen, aga ma ei tea.
 
Kahtlete, kas vastab tõele, mida olete lugenud näiteks USA või Prantsusmaa valimiskampaaniate kohta?
 
Olen juhtumisi Euroopa Parlamendis EL-i-Venemaa delegatsiooni liige ja Komisjon tegi meile ettekande Vene häkkeritest. Küsisin definitsiooni, kes on "Vene häkker". Ja mulle öeldi, et see on vene keeles tegutsev ja venekeelselt territooriumilt pärinev häkker, kelle kohta ei osata öelda, kas ta on riigi palgatud või lihtsalt kiiksuga inimene, kellele meeldib sigadusi teha. Aga siis võib see olla ka Vasja meie kõrvalmajast, kes häkib midagi ja langeb samuti "Vene häkkeri" definitsiooni alla.
 
Yana Toom, ei ole mõtet niimoodi lihtsustada. Häkkimise maailma on oma jäljed jätnud väga selgelt Vene riiklike struktuuridega seotud häkkerite rühmitused.
 
Ka mina olen lugenud neid ajaleheartikleid.
 
Kui Eestis toimuks referendum NATO-sse kuulumise üle, siis kuidas teie hääletaksite?
 
Me juba kuulume NATO-sse, mingist referendumist pole mõtet rääkida.
 
Aga siiski, kujutagem ette sellist referendumit.
 
Oleneb, milline oleks alternatiiv. Kui Euroopa Liidul oleks iseseisev võime ennast kaitsta, siis oleksin NATO-sse kuulumise vastu. Aga seda võimet meil täna paraku ei ole.
 
Järelikult?
 
Järelikult tänasel päeval ma [NATO] vastu ei oleks. Aga kui meil toimuks referendum, kas meil oleks vaja Euroopa Liidu armeed, siis hääletaksin kahe käega poolt.
 
Millist rolli te Euroopa Liidu armeel näeksite?
 
Et me ei peaks olema sõltuvuses kellegi meretaguse ekstsentrilise härrasmehe meeleolust.
 
Keda te silmas peate?
 
Donald Trumpi, sedasama härrasmeest, kes hiljuti alustas Euroopa Liiduga kaubandussõda. Meile meeldib väga rääkida, et Vladimir Putin ohustab julgeolekuarhitektuuri maailmas. Aga ei ole päris võrreldavad asjad, mida Vladimir Putin ohustab oma mõtetes ja see, mida reaalselt teeb Donald Trump.
 
Oot-oot, mulle tuleb praegu meelde nii Krimm kui ka sõda Ida-Ukrainas ja need on päriselt toimunud, mitte ainult kellegi mõtetes.
 
Aga kui te küsisite, kas ma usun, et Venemaa toetab separatiste [Donbassis], siis ma vastasin, et jah, seda ma usun.
 
Kas Eestis peaksid oleme nii eesti- kui ka venekeelsed koolid või ainult eestikeelsed?
 
Eesti- ja venekeelsed, muidugi.
 
Kuidas siis venekeelsete kodude noored saaksid selgeks eesti keele?
 
Mina õppisin vene koolis. On mu eesti keelel midagi viga, või?
 
Ei. Kuigi lugesin, et kord ei lastud teid keeleeksamile ja teie eesti keele oskuse kohta öeldi puukeel.
 
Mitte et mind ei lastud, vaid ma kukkusin läbi. Ja mitte keele pärast, vaid minult küsiti, mis on Eesti rahvuslill.
 
Ja teile ei tulnud meelde rukkilill?
 
Tuli küll, aga siis küsiti – miks rukkilill.
 
(Küsija ja vastaja vaikivad.)
 
Istu, kaks! Täiskasvanud inimesel on kuidagi imelik hakata rääkima sinisest taevast ja sinisest merest, lasteaia tunne tekkis.

Yana Toom ja Toomas Sildam Autor: Sander Koit / ERR
 
On's eesti keel ja eesti rahvas väljasurevad, nagu te viis aastat tagasi portaali Baltija ajakirjanikule ütlesite?
 
Mul on telefonis üks pilt, see on Postimehe laupäevalehe esikaas nädal-paar tagasi. Siin on küsimus "Mis saab eesti rahvast?" ning taustaks ristidega siniste, mustade ja valgete surnukirstude rivid. Sini-must-valged kirstud... Kui seda teeks ajaleht Den za dnjom, mille peatoimetaja oleks tollane Yana Litvinova, kujutan ette, milline kisma tõuseks. Eesti lehele on see lubatud. Nii et mina sellel teemal ei räägi.
 
Kas Edgar Savisaarel on õigus, kui ta ütleb, et Jüri Ratase valitsus viib ellu Isamaa poliitikat?
 
On ja ei ole.

On selles mõttes, et meil on koalitsioon, igaühel viis ministriportfelli, kõik otsused võetakse vastu konsensuslikult. Mis tähendab, et mingid Keskerakonna valijatele tähtsad asjad ei lähe läbi tänu Isamaa vastasseisule.
 
Ja ei ole õigus, sest Edgar räägib nagu kibestunud inimene, mis on arusaadav. On veel üks asi. Edgar oli omal ajal peaminister ja kõva tegija, aga pikad aastad opositsioonis muudavad sind väga palju.
 
Kui keeruline on harjuda, et Keskerakond ei ole enam opositsioonis?
 
Kui ükskõik milline erakond on pikalt opositsioonis, hakkab ta tasapisi muutuma populistlikuks. Olukorras, kus sa ei saa midagi ära teha, pead suure suuga lubama. Ja seda peab tegema iga nelja aasta tagant. Ja sa lubad rohkem ja rohkem ja rohkem... Siis oled valitsuses ja sul on juhtumisi IRL koalitsioonipartneriks. Avastad, et ei saagi seda kõike teha, mida aastaid on lubatud. Muidugi on see paras pettumus.
 
Kas teie saate aru, miks Keskerakond oli nii pikalt opositsioonis?
 
Meil on väga hästi omandatud poliitiline relv nagu stigmatiseerimine. Ja see, mida tehti Edgar Savisaarega, ongi ehtne stigmatiseerimine. Selline koll, kellele keegi kätt ei anna, sest ta on... ma ei tea, mis asi. Kuigi, Edgar on suur poliitik, aga oli poliitiline konsensus, et tema on mängust väljas.
 
Kas te kujutasite kaks aastat tagasi – kevadel 2016 – ette, et Toompeal totaalses isolatsioonis virelenud Keskerakonnal on mõne kuu pärast taskus Stenbocki maja võtmed?
 
Lootus oli kogu aeg. Kes see poliitikas ikka tahab elu lõpuni opositsioonis istuda.
 
Mis teie lootus oli? Et Savisaar lahkub ise erakonna esimehe kohalt?
 
Seda lootust ei olnud, et Edgar niimoodi lahkub.
 
Jah, oli kuri kahtlus, et Edgariga eesotsas me sinna [valitsusse] ei pääse. Teisalt, ma ei ole kunagi oma peas liigutanud mõtet, et kuidas saaks Edgarist lahti, et pääseks Stenbocki majja. Edgar oli see, kes suures osas määras erakonna poliitikat ja tema arusaamu väga suures osas ma jagasin.
 
Miks teie novembris 2016 kandideerisite Keskerakonna esimehe valimistel Jüri Ratase vastu?
 
Et säästa Edgarit kaotusest. Tema ei kandideerinud, tema ei kaotanud Jüri Ratasele.
 
Seda lootust, et teie võiksite parteijuhiks saada...
 
Muidugi ei olnud. Olen ma rumal inimene, või?
 
Kes võidab märtsis 2019 parlamendivalimised – Kesk- või Reformierakond?
 
Keskerakond, loomulikult. Kui mitte EKRE.
 
Väga ootamatu mõte.
 
Ma muidugi loodan, et EKRE ei võida valimisi, aga viimati lugesin nende ütlemist neegrite peadest, mis on õõnes puu. Ei näinud väga, et keegi oleks härra Helmet selle eest hukka mõistnud või risti löönud.
 
Võib-olla ajakirjandus ja avalikkus on väsinud EKRE juhtide sellistest ütlemistest, nendega harjunud?
 
Tean paraku päris palju inimesi, kes jagavad nende maailmavaadet. Mul on üks tuttav, tore ja intelligentne inimene, hambaarst, kes ütles, et tema ei lähe nüüd metsa seeni korjama, sest mine sa tea, äkki kargab põõsa tagant välja keegi neeger ja vägistab ta ära. Uskumatu! Eriti armas on seda kuulda, kui oled Brüsselis, kus on niisugune kompott tänaval, et lust vaadata. Kõik on värvilised, räägivad kõiki keeli, nii lahe olla. Tuled siia ja kuuled siis sellist juttu. Õudne küll.
 
Kui mugavalt te tunnete ennast sellises värvilises seltskonnas?
 
Mul on Brüsselis 400 meetrit afro-eurooplaste linnaosani. See on Lasnamäe! Tuled nagu koju.
 
Tulles Reformierakonna juurde, siis Kaja Kallas andis neile ju uue tulemise ja uue hingamise?
 
Kaja Kallas on andnud Reformierakonnale uue esimehe nime. Muud ma pole veel märganud.
 
Kellega peaks Keskerakond, kui teil tekib see võimalus, pärast valimisi valitsuse tegema?
 
Ma saan aru, et poliitikas ei tohi kedagi välistada. Aga kui oleks minu otsustada, välistaksin muidugi EKRE.
 
Kõik muu oleks võimalik?
 
Meil juba on kõik muu. Kui ma pean välistama Reformierakonna, siis seda ma ei tee.
 
Milline oleks Eestis teie unistuste valitsus?
 
Keskerakonnal 51 kohta riigikogus.
 
Keskerakondlaste seas on inimesi, kelle hinnangul on ainus küsimärk kuldmedali võitmisel riigikogu valimistel nende endi erakonna liige Yana Toom. Mis tunne on?
 
Keskerakonnas on natuke alla 15 000 inimese. Mõni loll meie seas ikka on, paratamatus.

Kas sellepärast oligi vaja Keskerakonna eetikakoodeksit, et need lollid avalikkuse ette ei trügiks?
 
Loll trügib alati avalikkuse ette, igas erakonnas on inimesi, kes mikrofoni ja kaamerat nähes hakkavad värisema ja jooksevad kommentaari jagama. See käib asja juurde.
 
Aga teie algatusel vastu võetud eetikakoodeks välistab, et keegi keskerakondlastest võiks tulevikus teie kohta midagi sellist öelda?
 
Ma ei tea, kas härra Toomas Sildam on eetikakoodeksi läbi lugenud, aga see kindlasti ei ole paber, mis on mõeldud Yana Toomi kaitsmiseks. Yana Toom suudab ennast ise kaitsta, ilma koodeksita.
 
Milleks siis Keskerakonnale eetikakoodeks?
 
Seal on kirjas – parandada Eesti poliitilist kultuuri, mis tegelikult vajabki parandamist.
 
Eetikakoodeksi punkt nr 1 algab nii: "Keskerakonna liige kohustub järgima Eesti Vabariigi seadusi..." Ometi on Narva volikogus, kus Keskerakond naudib ainuvõimu, mitu kohtus karistada saanud inimest, kes ei ole järginud Eesti seadusi. Teie olete erakonna Narva piirkonna esimees. Miks nad veel askeldavad linnavõimu juures ja teie parteis?
 
Minu arvamus on see, et korruptsiooniasjades kohtulikult karistatud inimesed ei peaks Keskerakonna nimekirjas kandideerima. Hääletasin selle vastu, et nad oleksid Narvas meie valimisnimekirjas, aga paraku jäin vähemusse.
 
Mis teil seal Narvas siis toimub?
 
Meil Narvas toimub see, et kui ei jõua konsensusele, siis hääletame. Ja minul on 1 hääl, mitte 21.
 
Miks teie jäite mullu kohalike valimiste eel lõpuks Jüri Ratase Keskerakonnaga, aga ei ühinenud Edgar Savisaare valimisliiduga nagu alguses kavatsesite? Teil oli ju isegi "Kolme õe" – Yana Toom, Olga Ivanova, Oudekki Loone – ühendus?
 
Mõtlesin pikalt ja sain aru, et see oleks tee etnilise vene partei tekkimiseks, kes kunagi ei pääse löögile ehk võimule ja kellest saab igavene peksupoiss, kelle vastu panna seljad kokku. See tähendanuks, et kogukond, kelle häältega ma olen valitud, jääb ilma igasugusest lootusest, et tema probleemid oleksid kunagi lahendatud.
 
Mida oleks see Keskerakonnale tähendanud?
 
Teatud toetuse langust. Võib-olla oleks tulnud juurde mingi eestlaste osa, venelased oleksid ilmselt ära kukkunud, vähemalt suur osa nendest.
 
Millega Ratase tiib teid toona ära rääkis, et Keskerakonna juurde jäite?
 
Ma rääkisin ennast ise ära. Ja kui sain teada, et on plaan ühineda Jüri Mõisaga, oli see ka väga selge signaal, sest tema poliitilised vaated minu omadega ei ühti.
 
See kõik oli ju soov Keskerakonnale ära teha ja mina kättemaksuaktsioonides ei osale.
 
Soov Keskerakonnale ära teha... Kelle poolt?
 
Edgar Savisaare poolt, muidugi.
 
Keskerakondlane Olga Ivanova ikkagi kandideeris kohalikel valimistel Savisaare valimisliidus ja heideti Keskerakonnast välja. Miks te ei kaitsnud teda?
 
Miks te arvate, et ma teda ei kaitsnud?
 
Oleksite ju võinud öelda, et kui temaga nii tehakse, siis lahkute ka teie?
 
Muidugi olen ma teda kaitsnud, aga mitte meedias, sest meedia ei võta inimesi vastu erakonda ega viska neid sealt välja. Aga ma arvan, et Olga tuleb [Keskerakonda] tagasi.
 
Kuidas juhtus, et Põhja-Tallinna suhteliselt värske linnaosavanem Raimond Kaljulaid kogus kohalikel valimistel 5521 häält ja edestas teid 701 häälega?
 
Ju ta siis on minust kõvem.
 
Et uued inimesed tulevad peale, ka Keskerakonnas, ja Yana Toomi täht hakkab tuhmuma?
 
Ma ei oleks nii optimistlik. Aga kui tõsiselt, siis Raimond on linnaosavanem, kes pidigi jääma linna tööle. Kõik said ju aru, et Yana Toom läheb Brüsselisse tagasi. Niisiis on see ka lugu peibutuspartidest.
 
Kas teie Keskerakonda jäämise hind oli kokkulepe Jüri Ratasega, et kõik kodakondsuseta inimesed Eestis ehk nn hallipassimehed, keda on 80 000 ringis, peavad saama Eesti kodakondsuse?
 
Oleks ikka imelik seda kokku leppida Jüri Ratasega, kogu lugupidamise juures, see ei ole tehtav tema käsu järgi.
 
Reformierakonna Kristen Michal väidab seda.
 
Ma ei tea, mitu liiget on Reformierakonnas, aga ka seal ei ole kõik väga targad.
 
Kui oleks teie otsustada, kas annaksite hallipassimeestele Eesti kodakondsuse?
 
Annaksin hallipassimeestele aasta jooksul võimaluse taotleda Eesti kodakondsust ilma eksamiteta. Kes ei taotle, see ei taotle ja teema on maas igaveseks.
 
Kodakondsus kõigile? Või ainult Eestis sündinutele?
 
Kõigile, muidugi. Välja arvatud väikesele grupile endistele [Nõukogude] sõjaväelastele, kes ei kvalifitseeru kodakondsuse seaduse järgi.
 
Kuivõrd on see, et te püüate hallipassimeeste küsimust tõstatada Euroopa Parlamendis, katse kasutada Brüsselit tagauksena – kui Eestis pole võimalik, siis Euroopas ehk õnnestub?
 
Ma olen Euroopa Parlamendi saadik ja üritan kasutada täpselt neid instrumente, mis mul parasjagu on. Kui meil on siin kaks erakonda, sotsid ju samuti, kes arvavad, et võiks hallipassimeeste probleeme lahendada, siis väljaspoolne surve tuleb igati kasuks. Siis ütleb kunagi ehk ka kolmas partner: okey, teeme ära.
 
Saate ikka aru, et olete seda kõike tehes märklaud, aga suurem märklaud on lõpuks Keskerakond?
 
See on väga kummaline arusaam asjadest. Tartu tudengid küsisid minu arvamust [Putini-kriitilise opositsiooni ühest liidrist Mihhail] Hodorkovskist ja ma ütlesin, et ta ei meeldi mulle, sest käib mööda välismaad ja valab Venemaad poriga üle. Nii teha ei tohi. Selle peale öeldi mulle, et mina ise valan Eestit poriga üle, kui Brüsselis käin. Just, käin Brüsselis, sest oleme Euroopa Liidu liikmesriik ja Brüssel on Euroopa Liidu pealinn. See on täpselt see koht, kus tuleb meie probleeme lahendada, kui me ei suuda seda teha kodus.
 
Ometi kahjustate nii Keskerakonda?
 
Minu tööandja ei ole Keskerakond, vaid minu valija. Oma valijale lubasin Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal kolme asja ja üritan kõiki kolme jõudumööda järgida.
 
Ja need lubadused olid?
 
Lõpetada Vene-vastane hüsteeria. Lahendada halli passiga inimeste probleem. Ja töötada selle nimel, et Euroopa Liidus oleks vähem sotsiaalset ebavõrdsust.
 
Proua Toom, te olete kõigis kolmes ebaõnnestunud.
 
Ei vasta tõele. 17. detsembril keegi Jüri Ratas ja keegi Jean-Claude Juncker kirjutasid alla dokumendile, mille nimi on sotsiaalõiguste sammas Euroopa Liidus. See on esimene kord ajaloos, kui EL leppis kokku viies põhimõttes, mida hakatakse rakendama igas liikmesriigis ja see räägib ühtsetest sotsiaalsetest standarditest. See on väga suur läbimurre. Väidan, et siin on ka minu mitte väike panus.
 
Tore. Aga teie teised lubadused?
 
Ma pean tõesti ütlema, et Vene viha vähendab Euroopa Liidus mitte Yana Toom, aga Donald Trump. Vahet ei ole, peaasi, et oleks tehtud.
 
Olete te kunagi Edgar Savisaarele öelnud, et tema aeg poliitikas on ümber ja soovitanud kõrvale tõmbuda?
 
Nende sõnadega ei ole... (Paus.) Tegelikult olen, jah.
 
Miks on Edgar Savisaarega lõpuks kõik nii halvasti läinud?
 
Ei tahaks kommenteerida Edgari tänast olukorda. Edgar on Eesti poliitika suurkuju ja väärib, et viimased aastad oleksid kuidagi tagaplaanile jäetud, kui vaatame üldisemat pilti ja seda, mida ta tegi Eesti riigi heaks 1990-ndatel aastatel.
 
Samas ütlete, et ei tahtnud kaasa minna tema kättemaksuga Keskerakonna vastu?
 
Me kõik muutume ajas ja ka Edgar on muutunud... Ma tõesti ei taha kommenteerida. Olen Edgarile päriselt tänulik. Just Keskerakond kaasas väga palju naisi, väga palju mitte-eestlasi, mida pole varem olnud ja mis oli Edgari läbimõeldud poliitika, et ka mitte-eestlased ei tunneks ennast poliitikas tõrjutuna. See oli meie sisejulgeoleku üks pant, keegi ei saa sellele vastu vaielda. Mis oli hiljem, ei oma enam tähtsust.
 
Mida tundsite, kui saite teada, et kohus lõpetas kohtupidamise Edgar Savisaare üle?
 
Kergendust. Tundsin kergendust ja mul on väga kahju, et seda ei tehtud varem.
 
On teil ka kahju, et nüüd me ei saagi teada, kas Edgar Savisaar on teinud need kuriteod, milles prokurör teda süüdistas või on ta süütu?
 
Siin oli vist kaks valikut – kas me kunagi ei saagi teada või siis Edgar sureb kohtusaalis. Arvestades meie kohtupidamise tempot ja seda, kuidas asi seni kulges, võinuks see kesta veel aastaid.
 
Kas Edgar Savisaar tuleb veel teie arvates poliitikasse tagasi?
 
See ei ole minu otsustada. Ise arvan, et tervise tõttu võib-olla ei tule. Aga ise ta seda [tagasitulemise] mõtet kindlasti peas veeretab.
 
Terase pilguga poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant kirjutas EPL-is, et praegu pöörab Keskerakond Savisaare äärmusest tsentrisse. Mõned keskerakondlased hoiatavad, et tegelikult süveneb erakonnas nn vene tiiva mõjukus. Kuhu Keskerakond tegelikult liigub?
 
Kui mina oleksin partorgi mõõtu poliitik, siis ütleksin: muidugi me liigume selle poole, et võita valimised, saada kuldmedal, meie siht on 33 kohta riigikogus ja nii saab olema, hurraa, seltsimehed. Ma seda ei ütle. Arvan, et Jüri [Ratas] üritab saada lahti teatud asjadest, mis meid segavad. Ta käitub väga targalt. Ütles näiteks, et talle ei meeldi pime vastasseis e-valimistele, me moodustame töörühma ja vaatame, kuidas edasi minna. Õnneks on erakonnas läbi see aeg, kui lugesime Delfist, mida otsustati. Nüüd me otsustame koos, päriselt. Ja see on väga lahe.
 
Aga kas Keskerakond sisemiselt liigub vene tiiva poole?
 
Keskerakonnal ei ole eesti ja vene tiiba. Muidugi, vahel on imelik vaadata, et Yana Toom ja Jaanus Karilaid on ühes erakonnas, aga nii on. Olemegi ühiskonna läbilõige...
 
Kuulge, teil kehtib nüüd ju eetikakoodeks!
 
Aga mida ma olen halvasti öelnud? Kas Jaanus Karilaid on sõimusõna, või?
 
Hanno Pevkur ütles veel Reformierakonna esimehena täpselt samuti: "...Ratas istub jõuetult Toomi valitsuses ja Keskerakond muutub veelgi venemeelsemaks."
 
Yana Toom ei ole venemeelne poliitik. Saan aru, et sellega on mugav mängida. Väga lihtne näide. Ma olen Euroopa Parlamendis ALDE fraktsioonis, seal on ka Urmas Paet ja Kaja Kallas. Meil on selge hääletamise statistika, kus on ka näha hääletused, kui olid oma fraktsioonile vastu. Minul on see 4 protsenti. 96 protsenti hääletame Urmas Paetiga sama moodi, aga need 4 on ta suutnud puhuda nii suureks, et enam millelegi muule ei jäägi ruumi.

Yana Toom Autor: Sander Koit / ERR
 
Miks te nõustusite 2006. aastal võtma Andrus Ansipi valitsuselt eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse?
 
Teie esimene küsimus oli vist see, kas ma armastan Eestimaad. Mäletate ikka?
 
Kodakondsus eriliste teenete eest on suur tunnustus. Kes sellest loobuks? Oleks väga imelik küll.
 
Nüüd tahab Reformierakond seadusemuudatust, mis võimaldaks sellise kodakondsuse ära võtta ja seda on seostatud just teie nimega. Kas tunnete saatuse külma puudutust?
 
Täna ei saadaks keegi mind kodakondsuseksamilt minema, küll ma hakkama saaksin. Mina ei tunne mingit külma puudutust, ei karda. Aga tegelikult on õudne, kui hakkaksime kodakondsuspoliitikaga poliitilistest rivaalidest lahti saama. See on haige. Kunagi võeti Valdo Randperelt ära Nõukogude Liidu kodakondsus, ju nad siis vahetavad seal parimaid praktikaid, nagu euro-speak'is öeldakse. See ei ole normaalne.
 
Kuidas te end ise defineerite? Kui Eesti venelane?
 
Siin [Tallinnas] praegu olen ma venekeelne Eesti kodanik. Brüsselis ma olen eestlane.
 
Kas Keskerakond peaks koostööprotokollist Ühtse Venemaaga lahti ütlema?
 
Ei peaks. Milleks?
 
Keskerakonna tipud on väitnud, et see protokoll ei tööta, on sahtlis ja külmunud. Siis oleks ju aus ka teisele poolele öelda, et anname selle teile tagasi.
 
Arvan, et seda pole vaja teha, sest Venemaa on jätkuvalt meie naaber. Ühtne Venemaa on jätkuvalt võimul. Ja kõik asjad ajas muutuvad.
 
Mis asjad võivad ajas muutuda?
 
Koostööd Ühtse Venemaaga praegu ei toimu ja lähitulevikus ei hakka toimuma, see on selge. Aga kõik asjad ajas muutuvad.
 
Mis peab muutuma, et Keskerakond ja Ühtne Venemaa hakkaksid käima teineteise suvepäevadel?
 
Ilmselt peaksid muutuma suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, näiteks.
 
Mis on nende suhete muutumise eelduseks?
 
Kui me ükskord lõdvendame sanktsioone või loobume nendest.
 
Mis on eelduseks, et Euroopa Liit lõdvendaks sanktsioone või loobuks neist?
 
Need eeldused on ajas muutuvad.
 
Kui aga lähtuksime praegusest teadmisest?
 
On kolleege Euroopa Parlamendis, kes endiselt räägivad, et Krimm tuleb tagastada Ukrainale. Mina väidan, et minu silmad seda ei näe. Olen kuulnud ka väljaütlemisi, et okey, unustame Krimmi korraks ära, vaatame Donbassi poole. On erinevaid arutelusid olnud.
 
Mis peaks Donbassis muutuma?
 
Rahu peaks taastuma. Mina leian, et Minski kokkulepete mittetäitmine ei ole Venemaa süü. See on Porošenko teene.
 
Kas Donbassis tuleks saavutada kontroll Vene-Ukraina piiri üle?
 
Muidugi.
 
Kas seal peaksid olema ÜRO rahuvalvajad?
 
Oleks tore, kui seal oleksid rahuvalvajad. Oleks tore, kui Euroopa Liidul oleks seal rohkem mõjuvõimu.
 
Kellele kuulub Donbass?
 
Mulle ei meeldi see küsimus. Mul on kodus registreeritud neli Luganski põgenikku, kes justkui elavad minu juures. Sest muidu Eesti neile asüüli ei anna, Ukraina on suur, mine kuhu tahad. Aga Luganski passiga eriti kuhugi ei pääse, ega Lvivis neid keegi näha ei taha.
 
Selleks, et nad saaksid Eestis elamisloa, pidin mina, Yana Toom, kinnitama, et kui midagi peaks juhtuma, on mul neist igaühe jaoks nii palju raha. Õnneks, minu palgaga, saan endale seda lubada.
 
Saime neli elamisluba, tütarlaps omandab kolmandat kõrgharidust, lapsed läksid kooli jne. Ja kõigepealt nad lihtsalt tulid minu [Tallinna] büroose, kus mul on kodanike vastuvõtt ja juristid annavad nõu. Kolme aastaga oleme võtnud vastu 3000 inimest. Tasuta.
 
Ma saan pidevalt kutseid Luganski ja Donetski tähtpäevadele, millest ütlen viisakalt ära. Aga ma suhtlen nende inimestega, kui nad helistavad ja saan aru, et nad siiralt tahavad seal olla, omaette. Ju on neil vaja siis vahendaja abi. Mida meie teeme? Panustame Ukrainale, arvates, et seal on potentsiaal rahu saavutada. Halloo! Anname Ukrainale aastas 2 miljardit reformidele ja küsige nüüd meie välisministeeriumi ametnikelt, kuidas seal reformidega lugu on.
 
Miks te siis Luganskis ja Donetskis ei käi, vaid Süüriasse lendate?
 
Väga hea küsimus. Ehk poetate sõnakese minu toetuseks? Üritasin Ukraina saatkonnaga kirju vahetada, et pääseksin sinna õige [Ukraina] poole pealt, mitte rikkudes rahvusvahelist õigust. Ma ei saanud ka Krimmi, eesti kogukonna juurde, Ukraina ei oleks mind lubanud.
 
Süürias sellist probleemi ei olnud. Tuldi piirile vastu ja nagu niuhti! olin kohal.
 
Miks oli teil vaja Süüriasse minna?
 
Huvitav on. Huvitav! Kas ajakirjanik Toomas Sildam ei läheks?
 
Ka teis on ajakirjanik ikka alles jäänud?
 
Muidugi on. Ma ei usu mitte midagi, tahan oma silmaga näha. Ja ma teen seda, mida pean õigeks. Väga lihtne.
 
Tuleme korraks tagasi Ühtse Venemaa juurde. Läti sotsiaaldemokraatide juht, Riia linnapea Nils Ušakovs saatis samasuguse protokolli Moskvasse tagasi ja ei midagi.
 
Riia linnapea valmistub parlamendivalimisteks, mis on oktoobris, ja tahab väga pääseda valitsusse. Temal, piltlikult öeldes, ei olnud Savisaart, tema on ise Savisaare rollis. Tal oli kaks võimalust – kas ütleb lahti protokollist või läheb ise minema. Mida ta pidi siis valima?
 
Ka Keskerakond valmistub parlamendivalimisteks. Tolle koostööprotokolliga jäävadki Reformierakond ja nüüd ka Isamaa teid torkima.
 
Kuna see protokoll on külmunud, võib öelda, et jääpurikaga on mugav torkida.
 
Pigem jääb mulje, et Keskerakond hoiab sellest protokollist kinni, sest kardate, et siis kukub ära ka suur tükk venekeelseid valijaid.
 
Muidugi kukub ära, see on selge. Aga minu teada ei ole meil Venemaaga sõjaolukorda, kuidagi me saame läbi, meil on isegi mingid sõpruslinnad, Tallinna kultuuripäevad Peterburis ja vastupidi. Ja seal on juhtumisi võimul seesama erakond!
 
Kus te riigikogu valimistel kandideerite, kas Ida-Virumaal?
 
Ikka.
 
2015. aasta parlamendivalimistel saite sealt 11 574 häält. Kuidas seekord läheb?
 
Ei tea, ma ei ole Igor Mang.
 
Aga järgmise aasta mais Euroopa Parlamenti? Eelmine kord kogusite Keskerakonna suurima häältesaagi – 25 263 häält.
 
Ilmselt küll.
 
Mis on teie eelistus – jääda edasi Brüsselisse või tulla Toompeale?
 
See ongi kahvel, mis mulle väga ei meeldi. Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste vahel on kaks kuud, valmiskampaania on neil samahea kui korraga. Ja siis öelda, kallis valija, hääleta sama näo poolt kaks korda, on ikka liig küll. Osavõtt Euroopa Parlamendi valimistest saab olema ilmselt väga madal, mis devalveerib Euroopa Liidu mõtet, kui inimesed isegi valimas ei käi. Aga kui valimised on kahe kuu järel, siis on arusaadav, et ei lähe.
 
Minu küsimus kõlas siiski...
 
... et mida ma eelistan. Seal Toompeal on päris mitu kohta, nii et ma ei tea veel.
 
Millised kohad on Toompeal?
 
Riigikogu lihtliikme roll ei paku mulle huvi. See kõlab võib-olla ülbelt, väga vabandan, aga nii on. See lihtsalt ei ole nii huvitav töö kui minul praegu.
 
Aga valitsuses?
 
Noh, valitsuses oleks muidugi huvitavam. Aga keegi Toomas Sildam sisendab mulle juba poolteist tundi, et mina ei ole parketikõlbulik Stenbocki majas. Ja ma võtan selle teadmiseks.
 
Mis on teie sisemine mootor?
 
Juba seletasin, et mul on tööleping valijatega ja olen oma valijatele lubanud konkreetseid asju ja ma üritan neid teha. Väga lihtne.
 
Et valijaid jääksid teiega veel mitmetel valimistel?
 
See ei tähenda, et nad peaksid jääma minuga iga hinna eest. On võtteid, mida mina kampaanias ei kasuta. Must PR... Poeg, kes oli mul abiks, käis valimiskampaania ajal Kristiines öösel kraapimas postidelt minu kohta solvavaid plakateid. Need asjad töötavad, ma tean, aga mina seda ei tee. Kui sellega võidetakse valimised ja valija on piisavalt rumal, siis see ei ole minu valija.
 
Siiski jäi selge vastuseta küsimus, kas töö Eesti valitsuses pakuks teile huvi?
 
Muidugi.
 
Kui oleks valida, kas minister Eesti valitsuses või saadik Euroopa Parlamendis, siis...
 
Muidugi minister Eesti valitsuses. Kui räägime, et tahaks oma valijatele midagi ära teha, siis kindlasti on Eestis tee selleks palju lühem.