Euroopa Liidu 27 ministrit kohtusid esmaspäeval ühenduse pealäbirääkija Michel Barnieriga Brüsselis, et arutada Brexiti-kõneluste senist seisu, kirjutab The Independent.

"Härra Barnier andis meile teada, et alates 23. märtsist pole tehtud olulisi edasiminekuid kolmes sambas, mille kallal me töötame: väljaastumine, tulevane õigusraamistik ja Iirimaa," rääkis kohtumist juhatanud Bulgaaria välisminister Jekaterina Zahharieva ajakirjanikele.

Theresa May valitsus pole siiani suutnud kokku leppida, millist tollikorraldust Suurbritannia ELiga pärast Brexitit soovib, kuigi avaldas augustis kaks võimalust. Toona seadis EL mõlemad variandid kahtluse alla kui "maagilise mõtlemise".

Barnier ütles esmaspäeval ka ise, et täielikud läbirääkimised ELi ja Suurbritannia tulevase suhte üle pole siiralt alanudki, olgugi et neile anti märtsi Ülemkogul roheline tuli. "Seal on endiselt palju ebakindlust. Läbirääkimised tuleviku üle Suurbritanniaga pole veel alanud. Meil on olnud esimesed ettevalmistavad arutelud," selgitas Barnier.

Theresa May kohtub ELi liidritega juunikuisel Euroopa Ülemkogul. "Juunis peame nägema sisulist edasiminekut Iirimaa, valitsemise ja kõigi ülejäänud eraldavate küsimuste osas," rõhutas Zahharieva. "Meie kodanikud ja meie ärid mõlemal pool kanalit vajavad tulevikuks rohkem turvalisust ja ettearvatavust. Kohe kui võimalik, vajavad nad selgust, mis juhtub, kui Brexit ellu viiakse."

EL on seadnud viimaseks tähtajaks oktoobri, mil tuleb leppega lõpule jõuda, et Euroopa Parlamendil, Suurbritannia parlamendil ja teistel institutsioonidel jääks aega lahkumislepet põhjalikult uurida ja sellega nõustuda.

Läbirääkimised on märkimisväärselt takerdunud tolli- ja kaubandusküsimusse, mis on vaja lahendada, et harutada lahti teised küsimused, näiteks Põhja-Iirimaa või tulevase kaubandussuhte õigusraamistik kahe riigi vahel.

Kaks tollikorralduse varianti

Theresa May valitsus on arutanud kahte võimalikku tollisuhet Euroopa Liiduga. Esimest nimetatakse tollipartnerluseks, mis tähendab, et kui mujalt maailmast saabuvad riiki importkaubad, tegutseb Suurbritannia ELi nimel. Praktikas tähendab see, et Suurbritannia rakendab ELi tariife ja päritolureegleid kõikidele kaupadele, mis saabuvad Suurbritanniasse ning on mõeldud minema Euroopa Liitu.

BBC toob näiteks, et kui masinaosad või toidusaadetised saabuvad pärast Brexitit Suurbritannia sadamatesse, teel ELi, siis Suurbritannia tolliametnikud koguvad vajalikud maksud ja annavad need edasi Brüsselile.

Valitsuse esitatud kavandi järgi saaks kasutada uusi IT-süsteeme, millega jälgida, kas kaubad jõuavad lõpuks Suurbritanniasse või lähevad edasi ELi, ning tariife saaks maksta sellele vastavalt. Teine variant on, et kõik ettevõtted peaksid maksma tollimaksu, mis on kõrgem – olgu siis ELi või Suurbritannia oma – ning taotlema hiljem vajadusel maksutagastust, kui kaubad on jõudnud oma lõplikku sihtpunkti.

Teise ettepanekuga soovitakse luua nii vähe häiriv tollipiir kui võimalik, selle asemel, et see täielikult kaotada. Selleks plaanitakse kasutada uusi tehnoloogiaid, millest osa alles arendatakse, ning automaatseid süsteeme, et muuta protseduure ladusamaks ja kaotada vajadus füüsilise tollikontrolli järele, kus vähegi võimalik.

Valitsus soovib, et uus süsteem toetuks juba olemasolevatele skeemidele, näiteks volitatud ettevõtjate või usaldusväärsete kauplejate nimekirjale. Samuti soovivad nad teha ühepoolseid täiendusi Suurbritannia tolliprotseduuri, et muuta kauplemine ELi ja ülejäänud maailmaga lihtsamaks.

Kavandis tunnistatakse siiski, et EL peaks selleks tegema oma piiridel samaväärseid korraldusi, et skeem võiks olla edukas. EL on öelnud, et arutab rõõmuga igasuguseid võimalusi, mis soodustavad kaubandust, aga osa tehnoloogia kasutuselevõtt võib võtta aastaid, seega on Brexiti ajaraam takistuseks.