Minister: London toetab Pariisi plaani luua Euroopa kaitsejõud ({{commentsTotal}})

{{1525521720000 | amCalendar}}
Euroopa Liidu ja Suurbritannia lipud.
Euroopa Liidu ja Suurbritannia lipud. Autor/allikas: :Stefan Rousseau/PA Wire/Scanpix

Suurbritannia toetab Prantsusmaa plaani luua Euroopa interventsioonivägi võimalusena säilitada Londoni ja Euroopa Liidu vahel tugevad kaitsesidemed ka pärast Brexitit, ütles Briti kaitseministeeriumi alamminister Frederick Curzon laupäeval.

Curzoni kinnitusel toetab London innukalt Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni Euroopa interventsiooniväe algatust, mis oleks EL-i ülejäänud kaitsealasest koostööst eraldiseisev ning võimaldaks Suurbritannial osaleda ka pärast blokist lahkumist.

"Ootame võimalust istuda oma Prantsuse kolleegidega maha ning luua nende ideede põhjal üle Euroopa tõhusam ühiskaitsesüsteem," ütles Sofiasse EL-i mitteametlikule kaitseministrite kohtumisele saabunud Curzon. "Usume, et sellel on etendada tõeline roll." 

Ajakiri Politico kirjutas kolmapäeval, et Macron toob juunis kokku 10 riigist koosneva kaitsekoalitsiooni, mille eesmärk on valmistada Euroopa relvajõude kriisiolukordades ühiselt tegutsema.

Sellega püütakse siduda sõjalisse koostöösse ka EL-ist lahkuv Suurbritannia.

Politico andmeil allkirjastavad kümne riigi kaitseministrid Pariisis ühiste kavatsuste protokolli. Algatusega liituvad lisaks Prantsusmaale ka Eesti, Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Holland, Belgia, Portugal ja Taani.

Prantsuse kaitseminister Florence Parly kinnitas Sofias EL-i kaitseministrite kohtumisel interventsiooniväe plaani olemasolu.

"Algatus on koostööviis riikide vahel, millel on sobivad operatiiv- ja toetusvõimed ja mis on valmis neid kasutama kus iganes seda vajalikuks ja kasulikuks peetakse," ütles Parly Sofias AFP-le.

Ta kasutas kohtumist plaani tutvustamiseks EL-i kolleegidele ja pidas bloki välispoliitikajuhi Federica Mogheriniga kahepoolse kohtumise, et kinnitada talle, et selle eesmärk pole võistelda EL-i alalise süvendatud kaitsekoostööga (PESCO), mille liikmesriigid detsembris käivitasid.

"Me pidime seletama konkreetselt, mida see sisaldab ja kinnitama mõnedele partneritele, et seda algatust koordineeritakse kõigega, mida EL parasjagu teeb," lausus Parly, kinnitades, et üheksa algatuses osaleda soovivat riiki kohtuvad juunis.

EL on liikunud viimase kahe aasta jooksul kaitsevaldkonnas pikkade sammudega edasi ja detsembris käivitasid 25 liikmesriiki PESCO. Kõrvale jäid blokist lahkuv Suurbritannia, Taani ja Malta.

Pole selge kas ja kui siis mis kujul on Suurbritannial võimalik PESCO projektides kaasa lüüa. London on olnud alati vastu katsetele luua Euroopa Liidu armee, kuid on toonitanud, et tahab säilitada pärast EL-ist lahkumist blokiga tihedad julgeolekusidemed.

Curzoni sõnul võib Prantsusmaa pakutud interventsioonivägi etendada selles tähtsat rolli. "See aitab kindlasti saavutada seda, mida me taotleme. See on sügav ja eriline partnerlus Euroopa kolleegidega kaitse ja julgeoleku alal," lausus ta.

Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval esitatud eelarvekavandis ettepaneku eraldada järgmises mitmeaastases eelarves aastatel 2021-2027 kaitsevaldkonnale peaaegu 20 miljardit eurot.

PESCO ei hõlma plaani luua interventsioonivägi ning sellele lähim, mis EL-is olemas on, on alates 2007. aastast eksisteerivad lahingugrupid, mida pole poliitiliste erimeelsuste tõttu kunagi kasutatud.

Pariis loodab, et väiksema arvu riikide kaasamine algatusse võimaldab tegutseda kiiremini ja tõhusamalt, kui seda suudaksid 28-liikmeline EL ja 29-liikmeline NATO.

Prantsusmaa on huvitatud mitmerahvuselise jõu loomisest, mis suudaks sekkuda välismaal viisil, nagu Prantsusmaa tegi 2013. aastal Malis pühasõdalaste vastu.

Parly lisas samas, et interventsiooniväe missioonid võivad hõlmata ka kodanike evakueerimist kriisikolletest ning riigid, mis ei taha vägedega panustada, on kutsutud algatust toetama logistiliselt.

Mogherini rõhutas omalt poolt, et Prantsusmaa algatus on PESCO-t täiendav.

"On olemas täielik koordinatsioon ja sidusus. Ma näen Prantsusmaa kavatsust tagada tulevase initsiatiivi täielik sidusus tööga, mida me teeme PESCO raames," lausus EL-i välispoliitikajuht.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: