EAS-i juhi Alo Ivaski sõnul põhjustab Eesti tööjõupuudus igal aastal mitmete suurinvesteeringute ärajäämise ning keelenõude kehtestamine siia ajutiselt elama ja töötama tulnud tippspetsialistidele annab veelgi suurema konkurentsieelise lähiriikidele.

Ivask märkis, et nii välisinvesteeringute kui ka välismaalastest spetsialistide meelitamisel võistleb Eesti naaberriikidega.

"Eesti palgad on näiteks Põhjamaadega võrreldes madalamad ja Eesti on maailmas vähem tuntud, seega peame tegema lisapingutusi, et talent, sealhulgas IT-spetsialist, valiks mitme võimaluse seast töötamiseks just Eesti," lisas ta.

EAS-ile teadaolevalt puudub sarnane keelepiirang ajutiselt riigis viibivatele välismaalastele nii Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal kui ka Taanis.

EAS-i programmi Work in Estonia programmijuhi Kaidi-Kerli Kärneri sõnul osales EAS mitu kuud aktiivselt sisserände töörühma aruteludel.

"Kuigi oli mitmeid eriarvamusi, milliseid sisserände piirarve peaks kehtestama ja millistel alustel, siis töörühm ei arutanud kordagi sellises vormis eesti keele oskuse tingimuse lisamist, nagu on praeguses eelnõus ette nähtud. Seda enam oli meile üllatuseks, kui eelnõusse lisati vastav punkt. Antud piirangu kehtestamise vajadusele puudub ka analüüs," märkis ta.

Kärner lisas, et kahel riigis viibimise seaduslikul alusel on eesti keele oskuse nõue juba kehtestatud ning seal on see täiesti asjakohane: kodakondsus ja pikaajalise elaniku elamisluba.

Kärner viitas ka asjaolule, et eelnõu seletuskirjas ei põhjendata, miks just kolmandate riikide kodanikud peavad tõendama keeleoskust, samas kui Euroopa Liidu kodanikud seda tegema ei pea.

"Ajutist elamisluba taotlevad kolmandate riikide kodanikud ja seega kehtiks A2-keeletaseme oskuse nõue ainult neile. Euroopa Liidu kodanikud sellist nõuet täitma ei peaks, kuna nemad ei taotle ajutist elamisluba töötamiseks," sõnas Kärner.

Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõuga muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid.

Praegu ei saa nimetatud inimesed mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.

Eelnõu viib praeguses sõnastuses sisse ka A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Eelnõuga pikendatakse ühtlasi lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale.

EAS tegi riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku kaaluda põhjalikult välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu vastava punkti vajalikkust.