Austria tahab jätkata vahendajana rahvusvahelises diplomaatias ja see on üks põhjuseid, miks ollakse valmis suhtlema ka Venemaaga. Vladimir Putin külastab järgmise nädala alguses Viini ja kohtub ka Austria presidendi Alexander van der Belleniga.

"Vaatame, millest ta on valmis rääkima. Kui teema tõuseb, siis kahtlemata järgib Austria Euroopa Liidu regulatsioone, mis puudutab sanktsioone, sest probleemid on alles. Olgu selleks siis Krimmi annekteerimine ja olukord Ida-Ukrainas," vastas Austria president küsimusele, millest ta plaanib Venemaa preisdendiga rääkida. "Mis puutub Minski leppesse, siis seda peavad järgima nii Ukraina kui Venemaa ja me ei näe mingeid arenguid. Sanktsioonid jäetakse alles."

Suhetes Venemaaga ei saa kuidagi ümber Nord Stream kahe projektist. Poola peaminister Mateusz Morawiecki sõnul on Kremli ehitatav gaasitorustik Nord Stream 2 hübriidsõja vahend.

"Seni olen seda vaadanud kui majanduslikku projekti, kus sellega tegelevad firmad, kes impordivad Venemaalt gaasi Euroopa Liitu. Kui Ukrainale ei tekitata uue torustikuga kahju, siis sellest pole probleemi. Aga pean tunnistama, et võin olla probleemi alahinnanud. See pole asi, mis puudutab Austria föderaalpresidenti. Mul pole millelegi alla kirjutada," tõdes van der Bellen.

Rändekriisi järel on Austria kolme aastaga vastu võtnud 150 000 asüülitaotlejat, olles selle näitaja poolest üks Euroopa kõrgemaid. Valimised võitnud kantsler Sebastien Kurz tahab kehtestada keeleoskuse nõude asüülisaajatele. Poliitikaanalüütikute hinnangul võib see soov tekitada tüli Euroopa Liiduga.

"Ma ei näe seda, sest keskpikas ja pikas perspektiivis peab Austriasse jääv inimene oskama keelt. Ainult kõrgel töökohal piisab inglise keelest. Kui minna töökoha tasemel allapoole, siis on tähtis osata kohalikku keelt," põhjendas Austria president.

Ta president avaldas muret, et USA viimase administratsiooni, Venemaa olukorra ning Hiina poliitiliste ja majanduslike arengute juures võib Euroopa Liidu otsustusprotsess jääda liiga aeglaseks.

"Mõnikord ei suuda otsust üldse langetada. See kukub lähitulevikus meile veel kaela, kui me ei mõtle, kuidas muuta EL riiklikumaks. Meil on vaja ühist välispoliitikat. Mõnikord suudame seda teha, teinekord on meil 27 eri arvamust. See ei ole piisav lähitulevikus," hindas van der Bellen.

Austria presidendi visiit Eestisse kestab veel kolm päeva.