Pikk intervjuu Austria presidendiga: eesti juurtest, pagulastest, Brexitist ({{commentsTotal}})

Foto: Sander Koit/ERR

Eestis viibiv Austria president Alexander van der Bellen andis "Aktuaalsele kaamerale" intervjuu, milles rääkis oma sidemetest Eestiga, Austria poliitilisest kursist, Euroopa võimest lahendada poliitilisi kriise ning tunnistas, et tema arvates on brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda tragöödia. Avaldame intervjuu täismahus.

Kas Eesti on olnud selline nagu te ootasite või on see midagi enamat?

Ma ei ole esimest korda Eestis, käisin siin juba umbes kümme aastat tagasi. Ma külastasin oma sugulast, kes on alati Eestis elanud — üks mu onudest elas Nõukogude okupatsiooni ajal Eestis. Ta oli tuntud arst Elva haiglas, nii et ta võttis riski ja jäi Eestisse.

Minu vanemad abiellusid Saaremaal, mu õde sündis Tallinnas. Mina sündisin Viinis, mu ema ja vanaema rääkisid omavahel ainult eesti keeles. Mu ema ja isa rääkisid omavahel vene keeles ja minuga rääkisid nad saksa keeles, nii et on kahju, et ma räägin soravalt vaid saksa keelt. Aga mu pereside oli alati olemas ja ma olin tegelikult 1959. aastani Eesti kodanik. Mu vanemad ilmselgelt kõhklesid mõned aastad Austria kodakondsuse võtmisel.

Kas te kahetsete, et teil pole Eesti kodakondsust?

Mõnes mõttes on sellest kahju, aga teisest küljest sündisin ma Austrias ja rääkisin kohalikku tirooli dialekti, mida on keeruline mõista isegi inimestel, kes elavad vaid saja kilomeetri kaugusel, nii et ma ütleksin, et ma olen tõepoolest puhastverd austrialane.

Ma tahaksin haarata kinni teie Nõukogude Liidu ja Austria sidemest. Kui me räägime Austria ja Venemaa sidemest praegu, siis miks te tahate hoida tugevat sidet Venemaaga? Nagu ma aru saan, on teil ka side Putiniga, kes külastab järgmisel nädalal Viini?

Jah, toimub umbes poolepäevane ametlik visiit Viini. Teate, Austria ja Viin on alati püüdnud hoida oma mainet rahvusvahelise diplomaatia keskusena. Isegi viimasel viiekümnel aastal pärast seda, kui sõlmiti riigileping Nõukogude Liidu, USA, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaaga, kes lahkusid 1955. aastal Austriast. Sellest ajast alates oleme püüdnud hoida dialoogi kõigi nende riikidega, hoolimata kiireloomulistest probleemidest, mis võivad õhus olla. Sama kehtib praegu Venemaa puhul.

Millest te Putiniga räägite?

Eks näis, millest ta on valmis rääkima. Kui teema kerkib, siis ma ei jäta kahtlust, et Austria jääb kindlaks Euroopa Liidu regulatsioonidele, mis puudutab näiteks sanktsioone, sest probleemid Krimmi annekteerimisega ja olukorraga Ida-Ukrainas on endiselt õhus. Mis puudutab Minski kokkulepet ja seda, mida peaksid tegema nii Ukraina kui Venemaa, siis me ei näe seal mingeid arenguid. Sanktsioonid jäävad jõusse.

Kui me räägime Euroopa Liidust, siis näib, et te pole täielikult Euroopa Liitu pooldav riik, kuivõrd teil on oma eesmärgid ja vajadused suhetes Venemaaga. Miks see nii on?

Ma ei näe, et see nii oleks, tegelikult, sest Austria teab väga hästi, et me oleme globaalses vaates väga väike riik, väga-väga väike riik. Oma huvide elluviimiseks ja järgimiseks vajame partnereid ja selleks saab olla vaid Euroopa Liit. Rahvuslased püüavad kõigis riikides luua illusiooni rahvuslikust suveräänsusest ilma Euroopa Liiduta, aga see on minu meelest täiesti vale viis, kuidas sellistel aegadel edasi liikuda. Nii et pole kahtlust, et Austria on Euroopa Liidus stabiilne partner.

Aga kui me räägime teistest Euroopa riikidest, nagu Ungari ja Poola, siis me näeme praegu [Austria liidukantsleri Sebastian] Kurzi erakonda suunamas Austriat vaat et samal viisil nagu on teinud poliitilised jõud Poolas ja Ungaris. Kas te näete selles ohtu või pole seal mingit ohtu?

Ma ei näe mingit märki, et Austria püüab liituda Visegradi klubiga või midagi taolist. Meie huvid ei lähe selles suunas. See, et me püüame hoida heanaaberlikke suhteid Tšehhiga, Slovakkiaga, Poola ja Ungariga, on teine teema. Aga me ei püüa Visegradi grupile lähemale liikuda.

Kas see on õige, mida Orban on Ungariga teinud? Ma pean silmas aedade üles seadmist ja ütlemist, et rohkem immigrante Euroopa Liitu ei tule?

Ma ei kommenteeri seda, aga ma tuletan teile meelde, et Austria on võtnud vastu umbes 90 000 varjupaigataotlejat, kes otsisid varjupaika 2015. aastal. Veel 40 000 võtsime 2015. aastal, 20 000 eelmisel aastal. Keegi ei saa öelda, et Austria on olnud pagulaste ja varjupaigataotlejate suhtes liiga piirav. Tegelikult võtsime koos Rootsi ja Saksamaaga vastu suure hulga pagulasi, kui võtta arvesse Austria rahvaarvu.

Praegu on olukord minu arvates kontrolli all, aga on hilinenud šokk: 2015. aastal polnud meil Austriasse saabuva või Austriat läbiva rahvamassi üle kontrolli, kes suundusid näiteks Ungarist Saksamaale ja Rootsisse. See olukord ei tohiks uuesti tõstatuda.

Aga mida te ütlete Itaaliale, kes vajab endiselt teiste riikide abi? Endiselt saabub palju inimesi Itaalia rannikule, nagu ka Kreekasse, ja need riigid paluvad abi, sest nad ei saa selle sissevooluga hakkama. Mida te neile riikidele ütleksite?

Ma ütleksin, et kui te võtate arvesse numbreid, siis saab olukorda vaadata mõlemat pidi, sest ma ütleksin, et Itaalia on umbes seitse korda suurem kui Austria. Seal on siiski probleem, aga see on teistsugune probleem kui Süürias, Afganistani ja Iraagi põgenikega. Neist, kes tulevad paadiga Itaaliasse, loetakse vaid väike osa pagulasteks Genfi konventsiooni järgi. Teised on – kuidas iganes soovite neid kutsuda – majandusmigrandid, kes otsivad paremat elu. See on arusaadav, aga enamikul neist pole lootust varjupaika saada. Sellegipoolest on Itaalia jutus iva, kui nad ütlevad, et neid on üksi jäetud. Euroopa Liit peab sellele reageerima.

Kui me räägime teie riigi hiljutistest uutest immigratsioonireeglitest, siis ma olen aru saanud, et valitsus tahaks, et sisserändajad räägiksid väga hästi saksa keelt. Kas see on õige viis, kuidas neid kohelda? Poliitilised analüütikud ütleksid, et see käib vastu Euroopa Liidu arusaamisele, kuidas sisserändajatega tegeleda.

Ma ei näe, et see nii oleks. Kesk- ja pikas plaanis, kui sa jääd Austriasse paigale, pead sa keelt rääkima. Ainult kõrgetes juhtivametites piisab inglise keele oskamisest, aga kui minna ametiredelil allapoole, siis on kohaliku keele tundmine ilmselgelt oluline.

Kui me räägime Venemaast, siis üks riik ütleb, et Nord Stream 2 on hea, me vajame seda Venemaalt. Poola ütleb näiteks, et see on hübriidsõja tööriist. Mis on teie vaade Nord Stream 2 osas – kas see on vajalik?

Ma pean tunnistama, et siiani olen näinud seda majandusliku projektina ettevõtete vahel, kes impordivad ja eksportivad gaasi. Eeldusel, et Ukraina ei saa sellest uuest gaasijuhtmest kahju, pole ma seni näinud reaalset probleemi. Aga ma pean tunnistama, et ma võin olla seda probleemi alahinnanud. Ma pean sellesse uuesti süvenema, isiklikult. See pole teema, mis puudutaks Austria presidenti – ma ei usu, et ma saaksin millelegi näiteks alla kirjutada.

Kas te küsite seda küsimust ka Putinilt, kui ta tuleb?

See teema võib kerkida, muidugi. Päev enne visiiti on [Austria] nafta- ja gaasifirma OMV ja Gazpromi kui eksportija koostöö aastapäev. Aastakümnete jooksul pole meil oma partneri Venemaaga tõelist probleemi olnud.

Ma tahaksin rääkida ka laiemast vaatest konservatiivsusele ja liberaalsusele. Kumb jääb Euroopa Liidus peale? Me rääkisime Poolast, Ungarist, teistest Visegradi riikidest – kuhu Euroopa Liit praegu suundub?

Ma loodan, et ta jääb oma esialgse idee juurde. Mis oli oluline pärast teist maailmasõda? Oli oluline, et Saksamaa ja Prantsusmaa suudaksid unustada oma vaenu, mis viis neid sajandite jooksul teineteise vastu sõdadesse. Teine eesmärk oli liberaalne arusaam kodanikuõigustest, demokraatia vajalikkusest ja võrdselt olulised olid vähemuste õigused demokraatia sees. Ma loodan, et seda säilitatakse.

Ma näen, et ühes-kahes riigis Euroopa Liidus on arengud, mida võib vaadata... reservatsiooniga, kui nii võib öelda. Aga minu arusaam Euroopa Liidust ja selle põhiseadusest, milleks on Euroopa põhiõigused, on vaade liberaalsest demokraatiast, mitte mitteliberaalsest demokraatiast.

Mis saab tulevikus? Kas Euroopa Liit jääb pigem selliseks nagu praegu või liigub USA mudeli suunas —Euroopa Liidu Ühendriigid, kus meil on föderaalsüsteem?

Kui te vaatate üksnes viimast kaht aastat ja USA uut valitsust Donald Trumpi juhtimisel, siis võttes arvesse olukorda Venemaal, majanduslikku ja poliitilist arengut Hiinas ja hiljutist arengut USA ja Iraani vahel – ning Euroopa on kuidagi selle keskel –, siis ma saan vaid öelda, et võib jääda mulje, et Euroopa Liit pole otsuste tegemisel piisavalt kiire. Mõnikord ei suuda ta üldse otsuseid teha ja see võib meile väga kiirelt kätte maksta, kui me ei mõtle Euroopa Liidu muutmisele pisut enam riigi moodi – ütleme seda nii. Ühtne välispoliitika – me vajame seda! Mõnikord me suudame seda teha, mõnikord istume koos ja meil on 27 arvamust – sellest lähitulevikus ei piisa.

Kui me räägime Austria sõjalisest võimekusest, siis te ei vaja eriti palju sõjaväge, aga siiski, kas te näete, et ka Austria peaks maksma kaks protsenti SKPst riigikaitsesse või on see Austria vaatest ebavajalik?

Nagu te teate, siis Austria pole NATO liige. Sellegipoolest on mul föderaalse presidendina lähedane suhe Austria sõjaväe ja kaitseministeeriumiga. Ma olen veendunud, et vajame investeeringute lainet taristusse ja teedesse, kõigesse, mis kaitseb sõdureid. Seda lihtsal põhjusel, et suur osa meie sõjalisest varustusest hakkab pärast aastatepikkust kasutust ajale jalgu jääma – helikopterid, näiteks. Austria sõjavägi baseerub Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, meil saavad tulevikus olema teised rahvusvahelised kokkulepped, nii et me vajame Austria sõjaväe kaasajastamist.

Mis saab Brexitist? Kas te näete, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust? Praegu näib, et Euroopa Liidust tulevad segased signaalid.

Minu arvates tuli peamine viga brittide poolelt, sest ma arvan, et see on tõepoolest tragöödia. See on tragöödia, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust ja praegu pole ma kuigi optimistlik, et Ühendkuningriik ja Liit suudavad leida mõistliku kokkuleppe. Kui ei suuda, siis saab probleem olema peamiselt Ühendkuningriigil, mitte nii väga ülejäänud 27 riigil.

Kas London võtab mõistuse pähe ja ütleb, et olgu, lõpetame selle — me jääme Euroopa Liitu?

See oleks suurepärane, kui te minu käest küsite! Aga kui te küsite, kas see on võimalik, võttes arvesse poliitilist olukorda Ühendkuningriigis, siis see on teine küsimus. Seni pole ma näinud mingit tõsist edasiliikumist – tähendab, liikumisi on, aga kas need on piisavalt tugevad –, et korraldada uus hääletus lahkumisotsuse üle.

Austria ja Eesti suhe. Mida võiks Eesti Austriale pakkuda?

Näiteks digitaliseerimine – Eesti on selles maailmameister, ma ütleksin. Me saame palju õppida. Teil oli mullu täiuslik Euroopa Liidu eesistumine – jällegi, meil on palju õppida. Võib-olla on olukord Austria jaoks selle aasta teises pooles pisut keerulisem kui eelmisel aastal, aga te tegite siis tõesti täiuslikku tööd, ma pean ütlema, nii et palju õnne selle puhul. Meie majanduslikud suhted on väga head, aga neid saab alati parandada: kaubanduses, impordis, ekspordis ja otseinvesteeringutes. Ma olen aru saanud, et Austria firmad, kes on juba siin, on olukorraga väga rahul.

Kas te plaanite jätkata digitaalse keskkonna edendamist, mille Eesti eesistumise ajal lõi?

See on väga huvitav ja kindlasti üks teemadest, mida Austria samuti eesistumise jooksul edendab.

Toimetaja: Anette Parksepp



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: