Europrojektid võivad Eestile kolm korda kallimaks minna ({{commentsTotal}})

{{1527851460000 | amCalendar}}

Euroopa Komisjoni ettepanekud uueks eelarveperioodiks näevad ette, et tulevikus kerkiks ühtekuuluvusfondide rahastatud projektides Eestis omaosaluse määr kolmekordseks ehk 45 protsendini. Rahandusministeeriumi hinnangul seaks see paljude tegevuste elluviimise ohtu.

Euroopa Komisjon peaks järgmise leppe lähtekohaks võtma 2014.-2016. aasta SKT keskmise. Eesti ja Leedu jääksid sel juhul niinimetatud üleminekupiirkondadeks, kellel on suurem omarahastamise kohustus ehk omavahendite kaasamise määr tõuseb 15 protsendilt 45 protsendini. Samas jääb Läti veel vaesemate riikide hulka ning sarnasele tasemele on kukkunud ka näiteks Kreeka. 

Ott Heinapuu rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast rõhutas, et komisjoni ettepanekud on veel väga värsked ja valitsus alles kujundab nende suhtes seisukohti. Komisjoni ettepanek on tema sõnul läbirääkimiste alguspunkt ja kõigega nõustuda ei saa.

"Oleme mures selle pärast, et ettepaneku järgi kasvaks kolmekordseks see panus, mida tuleb tegevuste elluviimiseks Eesti poolt leida omafinantseeringuks lisaks struktuurivahenditele. See seab ohtu paljud projektid, kuna toetuse saajatel, sealhulgas kohalikel omavalitsustel, ei pruugi jätkuda piisavalt omavahendeid," tõdes ta.

Samas on Heinapuu sõnul täpseid hinnanguid eri toetuse saajate lõikes praegu vara anda, sest see sõltub kokkulepetest, mida Eestis struktuurivahenditest toetama hakatakse. See protsess, sealhulgas eesmärkide ja vahendite kavandamine ning arutelu, seisab alles ees.

"Peame läbirääkimistel kõigi osapooltega jõudma soodsamate tingimusteni. Mõõdukalt suurem omapanus suurendab eeldusi, et raha kasutatakse mõistlikult, et ellu saaksid viidud läbimõeldud ja pikaajaliste tulemuste vaatega projektid. Kuid omapanuse suurenemine peaks olema sujuvam, mitte kolmekordne. Nii järsk tõus ei ole proportsioonis meie arengutaseme ja võimekuse kasvuga," ütles ministeeriumi esindaja.

Ta lisas, et rahandusministeerium ei pea põhjendatuks seda, et struktuurivahendite kaasfinantseerimisel koheldakse võrdselt suutlikena piirkondi, mille elatustase on 76 protsenti EL-i keskmisest, piirkondadega, mille elatustase on 100 protsenti EL-i keskmisest.

"Eesti jääb ettepaneku järgi ka edaspidi suureks kasusaajaks Euroopa Liidu eelarvest," märkis Heinapuu.

Seitsme aastaga kasvaks panus miljardi euro võrra

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Pille Pruunsild ütles "Aktuaalsele kaamerale", et 15-protsendiline omafinantseering ongi praegu võib-olla liiga madal.

"Eesti toetab mõnevõrra oma panuse kasvu, selleks, et tagada, et rahastamist saavad need projektid, mis on läbi mõeldud, ja rahastamata jäävad sellised "tore-on-kui-rahastamist-saavad" projektid, mida taotletakse, sest Euroopa Liit maksab põhimõtteliselt ise kõik kinni," lausus ta.

Pruunsild lisas, et kui võrrelda praegust kaasfinantseeringut sellega, mis ta võib olla järgmisel perioodil, ja kõik muu jääks samaks, siis tähendaks muudatus, et avalik ja erasektor peaksid seitsme aasta jooksul panustama ligi miljard eurot rohkem kui praegu.

Ta avaldas lootust, et midagi olulist ei jääks tegemata, lihtsalt Eesti enda panus ja koormus kasvab. Samas on suurimaks murekohaks Pruunsilla sõnul väiksed ja nõrgemad taotlejad nagu mittetulundusühingud ja mõned kohalikud omavalitsused, kelle muud tuluallikad on väiksemad.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevjuht Jüri Võigemast ütles, et omavalitsuste seisukoha järgi pole päris tasuta mõistlik ühtki projekti teha ning alati on parem, kui inimesed ka omaosaluse läbi mõtlevad. Ta märkis, et omaosaluse määr ei ole ka praegu olnud alati ühesugune - see on kõikunud 15-45 protsendi vahel.

Samuti ei pidanud Võigemast õigeks mõõta võimalikke muudatusi selle mõõdupuuga, et kas need löövad omavalitused jalust või mitte.

"Tegemist on ju toetusega. Nii või teisiti on see ressurss ja rahaliste vahendite maht, mis Euroopast tuleb, määratud mingisuguste eesmärkide saavutamiseks ja kui selles osas meile toetusi antakse ja toetust tehakse, on juba iseenesest positiivne. Loomulikult on palju kergem siis, kui omaosalus on väike, 10-15 protsenti, aga olulise tähtsusega on ju iga euro, mis meie arenguks tuleb," tõdes ta.

Ansip: kasusaaja peab olema valmis ka enda rahakotist panustama

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles ERR-ile, et kui on tegemist tõeliselt hea projektiga, peab kasusaaja olema valmis isiklikust rahakotist panustama.

"Teame eelnevatest läbirääkimistest seda, et omafinantseeringu määr on korduvalt olnud läbirääkimiste objektiks. Neid läbirääkimisi on hiljem kujundanud ka majanduskriis ehk nad on üksjagu muudetavad. Midagi kindlat praegu veel väita ei saa, aga vaim tuleb panna valmis nendeks omaosaluse protsentideks, mis praegu komisjoni poolt pakutud on," tõdes Ansip.

Rahandusministeeriumi andmetel saab Eesti järgmisel eelarveperioodil jätkuvalt Euroopa Liidu rohkem raha, kui me maksumaksjatena sellesse eelarvesse panustame. Eesti struktuurivahendite vähenemise võib osaliselt või täielikult tasakaalustada võimaluste ja rahastamise kasv teistes EL-i eelarvest toetatavates valdkondades.

Ühtekuuluvsupoliitika toetuste vähenemist Eestile järgmisel perioodil on prognoositud peamiselt seetõttu, et Eesti on jõukamaks muutunud.

Ühtekuuluvuspoliitika kogueelarve kõigile liikmesriikidele kokku väheneks Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi keskmiselt 10 protsendi võrra.

EL-i 2021.–2027. aasta eelarveraamistiku vastuvõtmiseks on tarvis nii Euroopa Parlamendi heakskiitu kui ka kõigi liikmesriikide ühehäälset toetust.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: