USA presidendi Donald Trumpi sõnul, kelle südameasi uute tollide kehtestamine on olnud, on tollid vajalikud USA terasetootjate kaitsmiseks ning seega riiklikuks julgeolekuks üldiselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopas Trumpi õigustused kaastunnet ei leia. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnul on uued tollid ebaseaduslikud. Saksamaa majandusminister Peter Altmeier ootab Euroopa Liidult otsustavat vastust, mis tõesti paneks president Trumpi oma otsust ümber hindama. Ühendkuningriigi väliskaubandusministri Liam Foxi sõnul on 25-protsendine tollitariif lihtsalt absurdne.

"Me loodame, et USA mõtleb selle üle veel korra järele. Oleks väga kahju, kui me jõuame vorst-vorsti-vastu kaubandustülini oma lähimate liitlastega ja loomulikult jääb põhiprobleem, milleks on ületootmine maailma muudes osades, eriti Hiinas, selle sammuga lahendamata," ütles Fox.

Vastukäike USA-le hauvad ka Kanada ja Mehhiko, kellele samuti kõrgendatud tollid kehtima hakkasid. Euroopa Liidu esindajate sõnul ei ole siinsed vastumeetmed labane ning kahjulik kättemaks, vaid igati põhjendatud ja mõistuspärased.

EL-i välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini sõnul on EL-i meetmed mõistuspärased, proportsionaalsed ja kooskõlas WTO reeglite ning kohustustega.

Paljud Euroopa terase- ja alumiiniumitootjad on hakanud nüüd oma toodangule uut turgu otsima. Seetõttu võib alumiiniumi ja terase hind väljaspool USA-d langeda, hindu kujundavate muude tegurite tõttu ei kujune langus aga kuigivõrd suureks. USA-s endas mõlema metalli hind muidugi tõuseb.

Eesti välisministeeriumi teatel on kaubandusvaidlus kahetususväärne, kuid otsene majanduslik mõju Eestile on väike.

Samas toonitas ministeerium, et julgeoleku mõttes jääb USA Eestile kõige olulisemaks liitlaseks.

Kaubandus-tööstuskoja kinnitusel ei ole USA ja Euroopa kaubandustülis võitjaid.

Välisminister Sven Mikser ütles, et ükski piirang ei jää vastumeetmeta.
"Ja kokkuvõttes selline välispoliitiline ja majanduspoliitiline kemplemine tekitab kulu juurde mõlemale poolele. Ja võitjat on seal äärmiselt keeruline näha. Võib öelda, et samm on populistlik ja selle mõju mõlemale poolele negatiivne," märkis ta.

Välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostöö peadirektor
Jüri Seilenthal ütles, et viidates tagasi 80ndate aastate Bushi samasugusele katsele, siis tegelikult asuti kohe pärast seda tegema erandeid.

"Ja neid tuli lõpuks niivõrd palju, et kogu see poliitika muutus mõttetuks. Praegu me näeme ka, et Ameerika on mõnele riigile juba teinud erandi ja küllap teeb ka tulevikus. Küsimus on, kuidas EL sinna jõuab ja kuidas siis tagasisammud astuda ka EL poolt," ütles ta.

USA ja Euroopa Liidu vahel on tollitülisid ja muid erimeelsusi kaubavahetuse osas olnud varemgi, kuid nii kaugele pole asjad iialgi läinud, meenutas Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas.

Kallase hinnangul ei lõpeta juhtunu küll atlandi-ülest kaubanduskoostööd, kuid on sellele siiski väga tugev hoop.

"See on põhimõtteliselt samm, mis on vastuolus selle maailmakorraga, mida Ameerika Ühendriikide juhtimisel alates 1944. aastast üles ehitati, et Maailma Kaubandusorganisatsioon on üks selle osa ja seal need reeglid on vabakaubandust soodustavad reeglid. Nii, et kui nüüd Ameerika Ühendriigid sulgevad mingites tähtsates kaupades oma turu, siis see on päris suur asi," märkis Kallas.