Euroopa Liidul on vaja kohaneda uue reaalsusega, kuna Suurbritannia lahkumine tähendab eelarvesse suuruselt teisest panustajast ilmajäämist, ütles Euroopa komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Cretu "Aktuaalsele kaamerale".

Kümme protsenti väiksema ühtekuuluvusfondi juures on uuteks väljakutseteks piiriülene kontroll, kaitse ja migratsioon.

Cretu eitas, et Poolat ja Ungarit karistatakse väiksema toetusega seepärast, et nad ei järgi õigusriigi põhimõtteid.

"Keegi ei karista kedagi. Tegemist on majandusliku kalkulatsiooniga. Arvutuskäik põhineb SKP per capita suhtel. Poola alustas 40 protsendi taseme juurest Euroopa Liiduga liitumisel ning nüüd on nad ligi 75 protsendi juures. Mida rikkam oled, seda vähem saad. See on meie poliitika loogika," selgitas Cretu.

Volinik rääkis, et ajalooliselt pidid Ida-Euroopa riigid panustama infrastruktuuri, sest seda oli vaja, kuid nüüd tuleb edasi liikuda.

"Esmalt, Ida-Euroopa riigid pididki infrastruktuuri panustama, sest seda oli vaja. Mitmed riigid tegidki palju, kuid nüüd tuleb edasi liikuda ja panustada innovatsiooni ja väikestesse või keskmistesse ettevõtetesse, mis annavad suure panuse majandusse. Iga riik alustas infrastruktuuriga nagu näiteks Hispaania, Portugal, kes tegid rohkem kui vaja," rääkis ta.

"Meil on negatiivsed näited nagu regionaalsed lennujaamad, kuhu panime miljoneid ning samas kasutab neid 10 inimest nädalas. Peame õppima minevikust," lisas ta.