Samm tõstab panuseid kauaaegses komisjoni ja Poola vastasseisus, mille keskmes on Poola valitsuse õigusreform ja selle mõju Poola õigusriigile.

Euroopa Komisjon algatas õigusreformi tõttu Varssavi suhtes 2. juulil rikkumismenetluse. Kriitikute sõnul viis reform kohtusüsteemi valitsuse kontrolli alla ning see ohustab Poola demokraatiat.

Komisjon käivitas artikli 7 menetluse Poola õigusriiki ähvardavate "süsteemsete ohtude" tõttu. Menetlus võib päädida Poola hääletusõiguse peatamisega.

Pärast Varssavi vastuse "põhjalikku analüüsi" on aeg alustada menetluse teist etappi, sest "Poola võimude vastus ei ole Euroopa Komisjoni tõstatatud õiguslikke probleeme leevendanud," märkis komisjon.

"Poola võimudel on nüüd aega üks kuu, et rakendada vajalikud meetmed põhjendatud arvamusega kooskõlla astumiseks. Kui Poola võimud vajalikke meetmeid ei rakenda, siis võib komisjon otsustada edastada kaasus Euroopa Liidu Kohtusse."

Kui kohus otsustab Poola vastu, siis võib riik saada suure rahatrahvi.

Õigusreformi raames vähendati Poola ülemkohtu kohtunike pensioniiga 70 aastalt 65-le. Muudatus jõustus juulis ning mõjutas kohtu 73 kohtunikust 27-t.

Viimaste seas on peakohtunik Małgorzata Gersdorf, kes keeldus tagasi astumast. Tema hinnangul oli muudatus "puhastus", mis rikkus tema põhiseaduses tagatud õigust teenida ülemkohtunikuna üks kuueaastane ametiaeg. See oleks pidanud lõppema 2020. aastal.