2011. aastast on parandamatult haigestunul võimalus vabaneda kriminaalmenetlusest. Reinsalu ütles, et selline norm kehtestati inimlikkusest ja mitte selleks, et kehva tervisega inimesele anda puutumatus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seadus näeb ette, et kui süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kanda, võib kohus menetluse lõpetada. Ent ütlen ühemõtteliselt, et selle sätte mõte on anda võimalus humanistlikel kaalutlustel menetlus lõpetada, aga see ei kanna endas täiendava isikliku puutumatuse eesmärki. Kui seaduses selline lünk on, siis tuleb see kriitiliselt üle vaadata," ütles Reinsalu.

Reinsalu peab oluliseks, et seadus peab võimaldama haige inimese kohtuistungile kaasata selliselt, et tema tervisemuresid küll arvestatakse, kuid samal ajal suudab riik tagada ka venitusteta kohtumenetluse läbiviimise.

"Kehtiv seadus võimaldab süüdistatava kaasamist videolahenduste abil vaid juhul, kui süüdistatav sellega nõus on. Minu hinnangul ei tohi see säte kaasa tuua olukorda, mis võimaldab süüdistataval menetlusest kõrvale hoida, kui tal selline eesmärk on. Käimasolev kriminaalmenetluse revisjon tegeleb paindlike digitaalsete lahenduste välja töötamisega, mistõttu olen andnud ametnikele korralduse seaduse ka selles küsimuses üle vaadata, kuidas neid lahendusi ära kasutada ka ilma süüdistatavate nõusolekuta," ütles Reinsalu.

Teisipäeval otsustas Harju maakohus lõpetada korruptsioonisüüdistusega kohtu all olnud Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare suhtes menetluse tema tervisest tulenevatel põhjustel. Parandamatult haigestumise tõttu pääses tänavu märtsis kohtu alt Peipsi kalakuningana tuntud ettevõtja Paul Kärberg ning kohtu alt pääsesid ka temaga seotud firmad.

Kokku on aastate jooksul taolisi näiteid kümne ringis. Samas on ka näiteid, kus ühele kohtualusele on toodud kohale ka voodi - nii oli see 2015. aastal Assar Pauluse ja tema kaaskonna üle peetava protsessi ajal.

Reformierakonna juhatuse liige Hanno Pevkur tõdes, et ainuüksi Edgar Savisaare näite põhjal pole põhjust seadust muutma hakata.

"Ükski seadus ei ole täna selline, mis takistaks täna inimestel kohtus osalemast, vaid ikkagi toimub omavaheline trikitamine. Ja tervishoiusüsteemi võiks ikkagi Eestis usaldada, kui Eesti tipparstid ütlevad, et, jah, inimene saab protsessil osaleda," kommenteeris Pevkur.

Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof leiab, et seadust tuleks muuta sellisel juhul, kui selgub, et Edgar Savisaare kriminaalasja lõpetamise määrust pole võimalik edasi kaevata.

"Kui nüüd õigusselgust ei saavutata, kui seaduse tõlgendamisega ei jõuta ühele arvamusele, siis on vaja muuta," sõnas ta.

Poliitikud jäävad Harju maakohtu määruse osas eriarvamustele. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles, et tema hinnangul on otsus Savisaare suhtes õiglane.

"Selle menetluse raames ta on saanud juba ka ühiskonna avaliku arvamuse poolt karistada. Ja ma arvan, et kohus tegi siin õiglase otsuse, näidates, et mitte ainult õigus, vaid ka suudetakse sinna õigluse aspekt juurde panna," ütles ta.

Vabaerakonna esimees Andres Hekel leiab, et õhku jääb küsimus, kuidas sobivad kokku õiglus ja inimese tervis.

"Siin oli juhtum ka hulga konfiskeeritud rahaga, mis nähtavasti tuleb siis temale tagastada, aga samal ajal üleval on ju kahtlus, et tegu on korruptiivse rahaga," rääkis Herkel.

Seadusrikkumisi, milles Edgar Savisaart süüdistati, oli kokku üle kümne.