"Mina kipun küll olema seisukohal, et loogiline oleks, et määruseid, millega menetlus täielikult lõpetatakse, peaks siiski edasi kaevata saama ja kui praegune asi peaks lõppema sellega, et edasikaebamise õigust ei tunnistata, siis tuleks seda erandite loetelu täiendada, et ei jääks olukorda, kus menetlus lõppeb ning ühiskonnal jääb ikka küllaltki suur kahtlus, kas menetluse lõpetamiseks oli olemas piisav alus," ütles Ginter ERR-ile.

Ginteri sõnul on vaieldud selle üle, kas kriminaalasja lõpetamise määrust saab edasi kaevata ning selles osas jäi määruse teinud kohus seisukohale, et määrust ringkonnakohtusse edasi kaevata ei saa, kuid prokuratuur on seisukohal, et saab küll.

"Kõrvalt hinnates tuleb tunnistada, et mõlemal seisukohal on vähemalt mõningane alus olemas. Kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 20 sätestab, et kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrust edasi kaevata ei saa. Ja puht formaalselt on praegusel juhul täpselt tegemist olukorraga, kus kohus tegi midagi kohtumenetluse poole taotluse rahuldamiseks," ütles ta.

Ginter märkis, et riigikohus on ühes oluliselt teistsugust situatsiooni puudutavas kaasuses ütelnud, et kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrust saab edasi kaevata ainult siis, kui vastav erand tuleneb, kas samast § 385 punktist 20 või mõnest muust seadusesättest.

"Kuid konkreetset sätet kohtumenetluse poole taotlusel parandamatult raskelt haigestumise tõttu lõpetamise määruse edasikaebamise kohta seaduses pole. Madalamalseisvad kohtud, kuhu sellisel alusel kohtumenetluse lõpetamise taotlused seni jõudnud on, on asunud seisukohale, et taolisi kriminaalmenetluse lõpetamise määruseid saab siiski edasi kaevata ning ringkonnakohtud on ka selliseid kaebusi läbivaatamisele võtnud ning ka oma määrustes asunud seisukohale, et ka ringkonnakohtu määrust saaks edasi kaevata," ütles Ginter.

Ginteri sõnul tundub kõrvalt hinnates varasem kohtupraktika parandamatult raskelt haigestumise tõttu menetluse lõpetamise määruste edasikaebamise osas olevat üpris loogiline.

"Kohtumääruste edasikaebamine on piiratud eelkõige lähtudes menetlusökonoomikast ning reeglina on tegu olukordadega, kus siis sama küsimust saab kohtus arutada kohtuotsuse edasikaebamise ajal. Kuid kohtumenetluse lõpetamise määruse puhul selles asjas enam mingit kohtuotsust, mida edasi saaks kaevata ei tule ning seega määruse vaidlustamisega kaoks ära igasugune võimalus kaalumiseks, et kas kohus toimis seda määrust tehes ikka õigesti," tõdes ta.

Ginteri sõnul on sellesse kriminaalmenetluse seadustiku sättesse aegade jooksul sisse kirjutatud erandid, mis teatud juhtudel siiski edasikaebamist lubavad.

"Parandamatult raskelt haigestumise tõttu kohtumenetluse poole taotlusel lõpetamise määrus sinna erandite hulka ei ole jõudnud ehk formaalselt jälle justkui on alus ütelda, et kui taolist situatsiooni erandite loetelus pole, siis edasi kaevata ei saa," nentis Ginter ja märkis, et tema hinnangul on siiski loogiline, kui määruseid, millega menetlus lõpetatakse, saab edasi kaevata.