Kohus võttis riigiprokuratuuri määruskaebuse arutusele, lahendab selle kirjalikus menetluses ning teeb lahendi 14. augustil, ütles ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.

Harju maakohus lõpetas 5. juunil Savisaare (68) suhtes menetluse ning tõi põhjuseks tema halva tervise. Maakohus märkis, et määrus on lõplik ning ei kuulu vaidlustamisele, kuid riigiprokuratuur sellega nõus ei olnud.

"Prokuratuur ei ole Savisaarele esitatud süüdistusest loobunud ning isiku vastutuse osas tehtav lõplik seisukoht peaks olema sellises olukorras vaidlustatav," põhjendas riigiprokuratuur.

Sama toetab prokuratuuri hinnangul ka varasem kohtupraktika, kus sarnastel alustel kriminaalmenetluse lõpetamist maakohtu poolt on olnud võimalik kõrgema astme kohtutes vaidlustada.

Prokuratuuri sisulised vastuväited maakohtu määrusele seisnevad selles, et Savisaarele on tehtud viimase aasta jooksul kaks terviseekspertiisi, mis mõlemad on jõudnud järeldusele, et Savisaar on võimeline osalema kohtuistungitel.

Seetõttu jääb prokuratuurile arusaamatuks, miks on kohus oma määruses tuginenud ainsale eriarvamusele jäänud eksperdi hinnangule ning ühele kiirabibrigaadi väljasõidule, märkis riigiprokuratuur.

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus selgitas, et prokuratuuri hinnangul on kohus jätnud kuue tervisekspertiisi teinud arsti ekspertarvamuse põhjendamatult kõrvale ning pole veenvalt selgitanud, miks kohus leiab, et ekspertiis oma lõppjärelduses ei ole kohtu jaoks arvestatav ja Savisaar ei ole võimeline kohtuistungitel osalema.

"Ka viimase istungi ajal viibis süüdistatav taas SA Jõgeva haiglas ning seejuures ei esitatud haiglas viibimise põhjuste kohta kohtusaalis ühtegi ametlikku dokumenti. Lisaks viitab see sellele, et viimaste kohtuistungite toimumise ajaks on süüdistatav ühte ja kindlasse raviasutusse paigutatud, mis vajaks täiendavat selgitamist," ütles Evestus.

"Prokuratuur nõustub täielikult sellega, et teatud juhtudel on põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine kahtlustatava või süüdistatava äärmiselt raske tervisliku seisundi tõttu. Praegusel juhul aga ei ole maakohus teinud toiminguid selleks, et kohtus ekspertiisi teinud arste küsitleda, et saada täpsem selgus eriarvamuse põhjuste ja põhjenduste kohta ning samuti ei ole kohus kaalunud muude täiendavate tingimuste loomist, mis võimaldaksid kohtupidamisel jätkuda," lisas ta.

Kokkuvõtvalt leidis prokuratuur, et lõpetamise otsus ei ole oma sisult põhjendatud ning põhisüüdistatava kõrvalejätmist peaks kohus eriti veenvalt selgitama.

5. juunil lõpetas Harju maakohus Savisaare suhtes menetluse tema tervisest tulenevatel põhjustel tema kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääsi taotlusel. Maakohtu määruses oli märgitud, et see ei ole vaidlustatav.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) tehtud terviseekspertiis hindas Savisaare kohtukõlblikuks ehk leidis, et teatud mööndustega võimaldab tema tervislik seisund tal kohtumenetluses osaleda.

Samas selgus terviseekspertiisist, et endokrinoloog Vallo Volke hinnangul on Savisaarele kohtuistungil osalemine eluohtlik.

"Edgar Savisaar ei ole võimeline osalema kohtuistungil, sest tegemist on patsiendiga, kelle risk uue kardiovaskulaarse ataki tekkeks või surmaks on ülikõrge," märkis Volke.

Tänavu veebruaris määras kohus Savisaarele uue terviseekspertiisi, mis pidi selgitama, kas Savisaare tervislik seisund võimaldab tal kohtuistungitel osaleda.

Savisaare terviseteema tõusis kohtus päevakorda, kuna teda tuli mitu korda istungitelt haiglasse toimetada ja kohtupidamine takerdus tema haigestumise tõttu.

Savisaare raviarst Peep Põdder on märkinud, et Savisaare kehva tervise tõttu on küsitav tema võime kohtuprotsessil osaleda.

Eelmisel aastal Savisaarele tehtud terviseekspertiisi järgi soovitasid arstid, et Savisaart võib järjest üle kuulata umbes 45 minutit kuni üks tund ning seejärel oleks vaja pidada umbes pooletunnine paus.

Süüdistus

Riigiprokuratuur süüdistab Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises. Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna.

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ettevõtjaid Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit, Hillar Tederit ja Vello Kunmanit.

Tallinna linnavolikogu endist esimeest Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani, samuti on omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana kohtu all Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser.

Kohtuprotsess algas Harju maakohtus mullu 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi.

Vaid ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.