Saadet sai näha telekanalites Kanal 1, Rossija 1, Rossija 24 ja OTR ning raadiojaamades Majak, Vesti FM ja Radio Rossii, vahendas vesti.ru. (Otseülekannet oli võimalik vene keeles jälgida SIIN ja inglise keeles SIIN.)

Saade algas Eesti aja järgi kell 12 ja kestis neli tundi ning 20 minutit. 

Otseülekanded vene ja inglise keeles, mis hiljem muutusid täismahus videoteks:

Tegemist oli Putini üheteistkümnenda sellise saatega presidendina, kuid käesoleval ametiajal oli see eetris esimest korda ning nüüd oli formaadi osas tehtud ka teatavaid muudatusi.

Näiteks oli Putinil võimalik saate ajal pöörduda otse videosilla kaudu vastava kõrge ametikandja, näiteks ministri või kuberneri poole, kelle peale küsimuse esitaja kaebas või kelle haldusala kohta oli küsimus esitatud.

Samuti polnud enam stuudiopublikut ning seega veetis riigipea kogu saate küsimustele keskendudes.

Kremli pressiteenistusse teatel sai seekord presidendile küsimusi edastada nii telefoni, lühisõnumi, mobiilirakenduse kui sotsiaalmeedia vahendusel, samuti otsesaate ajal videosilla kaudu.

Samas on analüütikud juba aastaid juhtinud tähelepanu sellele, et küsijad ja küsimused on hoolikalt välja valitud, et presidendil oleks võimalik rääkida teemadel, mida ta ise avalikkuses rõhutada soovib.

Eelmisel aastal kestis saade ligi neli tundi ja president Putin vastas 68-le küsimusele. Neljapäeval kestis saade neli tundi ja 20 minutit.

Seega jäi jõusse tema 2013. aasta rekord, mil ta vastas küsimustele neli tundi ja 47 minutit.

Putin rääkis taas kodakondsuseta inimestest Balti riikides

Venemaa ja lääneriikide pingelistest suhetest rääkides pööras Putin muuhulgas taas kord tähelepanu teemale, mis puudutab määratlemata kodakondsusega inimesi Balti riikides.

Täpsemalt vastas Putin kodanikule, kes nõudis, et president rakendaks sanktsioone Läti vastu seoses sealse koolireformiga, mille tagajärjel õpetatakse Läti gümnaasiumides kolme aasta pärast vaid riigikeeles ning lätikeelse õppe osakaal suureneb ka põhikoolides.

"Nagu ma juba varem ütlesin, siis ühepoolselt mingite sanktsioonide kehtestamine probleeme ei lahenda, vaid hoopis süvendab neid," selgitas Putin.

"Mis aga puudutab meie kaasmaalaste olukorda Balti riikides, siis me räägime sellest pidevalt ja pöörame sellele tähelepanu," jätkas ta. "Raske on endale ette kujutada, et kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas kuulutati sajad tuhanded inimesed mittekodanikeks. Sellist kategooriatki pole olemas rahvusvahelises õiguses - on kodanikud, topeltkodakondsusega inimesed... aga mittekodanikud?! See on välja mõeldud Balti riikides selleks, et piirata seaduslikke õigusi inimestel, kes nendel territooriumidel elavad."

"Kuid vahendid, millega me peame kaitsma oma kaasmaalaste õigusi, peavad olema sellised, mis nende inimeste olukorda ei halvenda. Seetõttu oleme dialoogis oma partneritega Euroopa Liidus ja ma loodan, et lõppude lõpuks saab neil olema häbi inimõiguste rikkumise pärast EL-i piirides, et lubatakse endale nii jõhkralt rikkuda õigusi inimestel, kes sellel territooriumil elavad. See on näide sellest, mida rahvasuus kutsutakse väljendiga, et võõra silmas pindu näed, aga palki enda omas mitte. Kuid me jätkame tööd selles suunas, aga mitte viisil, mis kahjustaks nendel territooriumidel elavaid inimesi," selgitas Putin.

Laiemalt Vene-Lääne suhetest rääkides avaldas Putini ka veendumust, et näiteks Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide kontraporduktiivsustest saavad peagi aru ka nende kehtestajad. Presidendi kinnitusel on Venemaa alati oma huvide eest seisnud ja teeb seda ka edaspidi.

Putin: vastastikuse hävitamise oht pärsib äkilisi liigutusi

Mõistmine, et uus maailmasõda võib hävitada inimtsivilisatsiooni, peab pärssima ohtlikku tegevust, nentis Putin küsimustele vastates.

"Võib meenutada Einsteini, kes ütles: "Ma ei tea, milliste vahenditega peetakse kolmandat maailmasõda, kuid neljas tuleb kivide ja kaigastega." Mõistmine, et kolmas maailmasõda võib osutuda olemasoleva tsivilisatsiooni lõpuks, peab pärssima meid äärmuslikest ja tänapäeva tsivilisatsioonile väga ohtlikest tegudest rahvusvahelisel areenil," vastas Putin küsimusele kolmanda maailmasõja võimalikkuse kohta.

"Teisest maailmasõjast peale oleme elanud suhtelises üleilmses rahus, sest juhtivate sõjaliste suurvõimude vahel tekkis strateegiline tasakaal. Kui ebameeldiv see ka ei oleks, kuid vastastikuse hävitamise oht hoidis juhtivaid sõjalisi jõude tagasi tegemast rahvusvahelistes suhetes äkilisi liigutusi ja sundis üksteist austama," märkis riigipea.

Putin: USA lahkumine ABM-leppest on samm strateegilise tasakaalu vastu

Putin nimetas USA lahkumist raketitõrjesüsteemide piiramise (ABM) lepingust katseks rikkuda strateegilist tasakaalu ja kutsus üles otsima uusi koostööformaate.

"USA lahkumine raketitõrjelepingust on katse hävitada see strateegiline tasakaal, kuid me vastame sellele, rääkisin sellest oma läkituses: meie väljatöötatud tänapäevarelvi võetakse juba relvastusse - need säilitavad kindlasti selle tasakaalu," ütles Putin.

Vene president märkis, et "seda tuleb mõista, mõtlema sellele ja leidma tänapäevased praegusele tegelikkusele vastavad koostöövormid".

"Aeg oleks istuda läbirääkimiste laua taha ja mitte ainult mõelda, vaid töötada välja tänapäevased, praegusele hetkele kohased Euroopa rahvusvahelise julgeoleku skeemid," rõhutas Putin.

USA taganes ABM-lepingust 2001. aastal.

Putin: Ukraina praegune juhtkond Donbassi küsimust ei lahenda

Praegune Ukraina juhtkond ei suuda lahendada Donbassi küsimust, sõnas Putin.

"See, mis tervikuna nende alade (Donbassi) ümber toimub, on muidugi kurb. See räägib veel ka sellest, et võimul olev Ukraina valitsus ei ole võimeline seda küsimust lahendama," lausus Putin otseliinisaates.

"Kuidas saab seda küsimust lahendada, pidades neid alasid enda omaks ja korraldades samas nende täielikku blokaadi? Kuidas saab pidada seda ala enda omaks ja seal elavaid inimesi oma kodanikeks ning tulistada neid pidevalt?" küsis president.

Putin lisas, et Ukraina peab liikuma Minski lepete täitmise teed.

Tema arvates ei suuda praegused Ukraina võimud "lahendada Donbassi küsimust ka selle pärast, et nad ei vaja sealseid valijaid".

"Sest on selge, et praeguse võimu poolt ei hääleta nad kunagi," ütles president.

Putin kinnitas ka, et Venemaa jätkab Donbassi isehakanud vabariikide abistamist. "Me anname mõlemale tunnustamata vabariigile abi ka edasi," sõnas ta.

Vene president rõhutas, et Venemaa teeb omalt poolt kõik, et Donbassi olukord lahendataks Minski protsessi raames.

Ta avaldas ka lootust, et Ukraina ei korralda järgmisel nädalal Venemaal algavate ja kuu aega kestvate jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal Donbassis rünnakut.

"Loodan, et asi ei jõua taoliste provokatsioonideni," ütles Putin. "Kui see juhtub, siis arvan, on sel väga tõsised tagajärjed Ukraina riiklusele tervikuna," märkis ta.

Putin: hoiatasin ärimehi võimalike raskuste eest Suurbritannias

Putin selgitas, et hoiatas Vene ärimehi võimalike probleemide tekkimise eest Suurbritannias ja soovitas neil hoida vara Venemaal.

"Vene suuräri esindajate kohta. Rääkisin sellest, kusjuures juba mitu aastat tagasi, ühel avalikul kohtumisel meie ärimeeste esindajatega. Tõsi, see kõlas üsna jämedalt. Ma ei hakka praegu täpset sõnastust meenutama," rääkis ta.

"Kuid ma hoiatasin, et sündmuste taoline areng nagu praegu on võimalik. Ja hoiatasin selle eest, soovitasin ärimeestel, esiteks, hoida raha kodumaal, Venemaal, hoida raha seal, kus see teeniti, kasutada seda Vene majanduse arendamiseks," sõnas Vene president vastuseks küsimusele olukorra kohta, millega puutus kokku miljardär Roman Abramovitš Suurbritannias.

Ta meenutas, et 2008. aastal, mil Venemaad tabas väljastpoolt tulnud majanduskriis, sattusid paljud Vene firmad keerulisse olukorda, sest olid lääne rahaasutustest palju võlgu võtnud ja sattusid nn margin call'ide kätte.

Vene president ütles, et toona otsustati eriseadusega rekapitaliseerida Vnešekonombank, "Võtsime nende võlad enda kanda, kuigi paljud olid toona valmis müüma oma ettevõtteid rubla eest".

"Toonase valitsusjuhina ütlesin: ei, me aitame teid teatavatel tingimustel, võtame teie võlad üle ja te saate need meilt välja osta. See ka sündis. Olukorra rahunedes ostsid nad need välja ja jäid ettevõtete omanikeks. Valitsus sai kasu, sest tegi neid samme teatavatel tingimustel. Põhimõtteliselt läks kõik normaalselt," ütles Putin.

Putin naeruvääristas väiteid USA valimistesse sekkumise kohta

Putin naeruvääristas neljapäeval otse-eetris rahva küsimustele vastates väiteid Venemaa sekkumisest USA presidendivalimistesse ja lisas, et naerab sageli enda üle, aga viimase aja parimad naljad on seotud USA riigipea Donald Trumpiga.

"Hiljuti ütles üks Saksamaa hinnatumaid ja populaarsemaid ajakirjandusväljaandeid, et president Trump tõukab Euroopat Putini rüppe," sõnas Vene president.

"See on naljakas, kui arvestada varasemat nalja Venemaa väidetavast sekkumisest USA valimistesse: nimelt olevat me mõjutanud USA presidendivalimisi ja tema kinkinud meile vastutasuks Euroopa," lausus Putin.

"See on täiesti absurdne. Seda ei saa pidada muuks kui naljaks," sõnas ta.

USA luurekogukonna hinnangul sekkus Venemaa ulatusliku küber- ja desinformatsioonirünnakute kampaaniaga 2016. aasta presidendivalimistesse, et kahjustada demokraatide kandidaati Hillary Clintonit ja aidata vabariiklast Trumpi.

Putin: Venemaa ei too kõiki sõdureid Süüriast ära

Venemaal ei ole praegu kavas kõiki sõdureid Süüriast ära tuua, kinnitas Putin.

Venemaa alustas sõjalist operatsiooni Süürias 2015. aasta septembris, kallutades sõja kulu kiiresti president Bashar al-Assadi kasuks. Eelmise aasta detsembris teatas Putin Vene sõjalise kohaloleku vähendamisest Süürias.

Neljapäeval ütles Vene president rahva küsimustele vastates, et "ei kavatse hetkel kõiki sõdureid välja viia" ning nad jäävad Süüriasse, "nii kauaks, kui see on Venemaale kasulik".

Tema sõnul täidavad Vene sõjaväelased Süürias tähtsaid ülesandeid, mille seas on Vene julgeoleku tagamine selles piirkonnas ja majandushuvide kaitsmine.

Süürias viibivate Vene sõjaväelaste arvu ei ole avalikustatud.

Putin ütles, et Hmeimimi õhu- ja Tartusi mereväebaasis, kus Vene väekontingent paikneb, ei ole alalisi rajatisi, mistõttu on võimalik väed sealt vajaduse korral kiiresti välja viia. "Väekontingent on seal Süüria valitsusega sõlmitud lepingu alusel ja täielikus kooskõlas rahvusvahelise õigusega," sõnas ta.

Presidendi sõnul on Vene sõjavägi saanud Süüriast unikaalse lahingukogemuse, mida polnuks teistsugustes tingimustes võimalik saada.

Vene sõjavägi aitas Süürias võidelda rahvusvahelise terrorismiga ning mitutuhat Süüria mässulist olid pärit Venemaalt või Kesk-Aasiast. "Tuhanded Venemaalt või Kesk-Aasia riikidest, millega meil ei ole kontrollitud piire, pärit inimesed kogunesid Süürias. On parem hävitada nad seal, kui lasta neil relvastatult siia tulla," sõnas Putin.

Vene sõjaväe tegevus on aidanud stabiliseerida olukorda Süürias, lausus Vene riigipea.

Putini sõnul liigub Venemaa õiges suunas

Putin kinnitas, et riik liigub õiges suunas.

"Üldiselt liigume me täiesti õiges suunas. Oleme kestliku majanduskasvu teel," ütles Putini avasõnavõtus, asudes vastama kahe moderaatori vahendatud küsimustele.

"Muidugi tuleb lahendada mitmeid probleeme," lisas ta, käsitledes majandusseisakut, mis on järgnenud langusele 2014. aasta Krimmi annekteerimisest tingitud Lääne sanktsioonide mõjul.

Putin lubab vähendada allpool vaesuspiiri elavate arvu poole võrra

Venemaa president märkiss vaatajate küsimustele vastates, et valitsus uurib võitluseks vaesusega võimalusi maksusüsteemi parandandada.

Putini sõnul on tema ametiaja eesmärk vähendada allpool vaesuspiiri elavate venelaste hulka poole võrra, praegu on selliseid inimesi üle 20 miljoni.

Valitsusel on inimeste vaesusest välja toomiseks vaja 8 triljonit rubla (129 miljardit dollarit), ütles ta.

President lükkas ümber kuuldused, et valitsusel on kavas loobuda ühtlasest tulumaksust, vaid ütles, et raha tuleb leida maksusüsteemi parema toimimise arvel.

Putin ütles, et Venemaa sisemajanduse kogutoodang on praegu 1,5 protsenti suurem kui aasta eest. See ei ole kuigi suur, tunnistas president, kuid kinnitas, et tulevikus on kasv tagatud.

Putin: bensiinihinna tõus on vale ja lubamatu

Putin avaldas ka arvamust, et kütusehinna tõus Venemaal on lubamatu ja olukord on väär.

"Olen teiega nõus, et toimuv on lubamatu. See ei ole õige. Kuid tuleb tunnistada, et see on viimasel ajal energeetika, energiaresursside vallas sisse viidud pehmelt öeldes ebatäpse korraldamise tulemus," vastas Putin "Otseliinis" Peterburi elaniku Aleksei Karavajevi küsimusele, kui kaua veel kütuse hinnad kasvavad.

"45 rubla diislikütuse liitrist. Kaua seda taluma peab? Ei suuda enam, peatage see kuidagi," ütles autojuht.

President meenutas, et valitsus langetas juba hulga otsuseid, "mis peavad just selle ülesande lahendama".

Putin: uue valitsuse koosseis on optimaalne

Putin peab Vene uue valitsuse koosseisu optimaalseks, tema sõnul oleks selle täielik uuendamine võinud tuua kaasa viivituse riigi ees seisvate ülesannete täitmisel.

"Selle arengukava, mille elluviimise vajadusest me viimastel aastatel räägime, valmistas ette valitsuse eelmine koosseis viimase pooleteise aasta jooksul. Ma tean suurepäraselt, kui me vahetanuks valitsuse sajaprotsendiliselt välja ja võtnuks sinna täiesti uued inimesed, olgugi väga asjatundlikud, läheks vähemalt kaks aastat, et formuleerida juba olemasolevad või seada uued ülesanded," ütles Putin "Otseliini" saates, andes hinnangut uuele valitsusele.

President märkis, et "kaotaksime vähemalt kaks aastat, meil ei ole neid kusagilt võtta".

"Seepärast langetati otsus, et valitsust tuleb uuendada "värskete" kuid hea ettevalmistuse ja end suurtel, vastutusrikastel töölõikudel näidanud inimestega. Kuid tuli jätta need, kes valmistasid ette riigi läbimurdelise arengu lahendusi," selgitas Putin, lisades, et tuleb "isikustada vastutus seni tehtu ja kavandatu eest".

"Arvan, et meil on tänase päeva seisuga optimaalne valitsus," ütles riigipea.

Putin mõtleb enda sõnul kogu aeg järeltulija peale

Putin, kes vannutati 7. mail 2024. aastani kestvaks neljandaks ametiajaks Vene presidendiks, ütles otseliinisaates küsimustele vastates, et mõtleb oma järeltulija peale kogu aeg, kuid järgmise Vene riigipea peaks tema asemel kindlaks määrama rahvas.

Ta ütles ka, et mõtleb "uue põlvkonna noorte juhtide" koolitamise peale, kes oleksid valmis ühel päeval Venemaa juhtimise üle võtma.

Putin: jalgpalli MM-i staadionid peavad end ise majandama

Putini sõnul peaksid jalgpalli maailmameistrivõistluste tarvis loodud 12 staadionit olema rahaliselt isemajandavad, pärast seda kui mõned ametnikud tegid üleskutse neile riigiabi anda.

Putin rääkis neljapäevases teleusutluses, et kõik staadionid peavad oma kulud ise katma ning soovitas neil kasumlikuse tõstmiseks luua kohvikuid ja ostukeskusi.

Kohalike ametnike hinnangul ulatuvad iga MM-i jaoks mõeldud staadioni ülalpidamiskulud 200-400 miljoni rublani, ehk 3,2 kuni 6,4 miljoni dollarini. Valitsuse teatel ulatuvad MM-i kogukulud 11 miljardi dollarini, seejuures mitte arvestades kulutusi taristule.

Putinile esitati enne saadet ligi kaks miljonit küsimust

Putini poole pöördumiste hulk oli tund enne otsesaate algust jõudnud kahe miljoni ligidale.

Saate korraldajate teatel oli kella 11 seisuga riigipeale laekunud üle 1,8 miljoni küsimuse.

Nagu varemgi, saabub enamik küsimusi kõnekeskusesse - sinna pöördus üle miljoni inimese.

Üle 400 000 venemaalase saatis küsimuse SMS-ina, üle 52 000 läbi suhtlusvõrgustike, 217 000 telesaate "Otseliin Vladimir Putiniga" veebilehele.

Reeglina on kõnede tippaeg - mõni tuhat minutis - saate ajal.

Kõige rohkem küsimusi - üle 3,2 miljoni - sai Putin 2015. aasta otseeetris.

Kreml: Putin ei ole näidismeetmete sõber, "Otseliinis" neid ei tule

Putini "Otseliinist" ei maksa näidismeetmeid oodata, ütles tema pressisekretär Dmitri Peskov varem.

"Putin vaatab asjade algpõhjusi, ta ei ole näidismeetmete pooldaja. Ta ei tegele sellega kunagi," väitis Peskov vastuseks telejaama Rossija-24 küsimusele, kas "Otseliinis" käigus on oodata näidismeetmeid.

"Ta lahendab probleeme, kuid eelistab neid lahendada süsteemselt," märkis pressisekretär.

Peskov ütles, et president ei pruugi üksi küsimustele vastata, vaid anda ka otseseid ülesandeid.

Tema sõnutsi jätkavad vabatahtlikud saate ajal küsimuste teemati rühmitamist, et ministrid ja kubernerid nendega pärast tutvuda saaks.

Peskov lisas, et vajadusel võtab president saate käigus kuberneridega ühendust. "Kui presidendil tekib selline soov, saab ta paluda luua ühendus ühe või teise piirkonna juhiga," ütles ta.