Kõne oli Putini esimene pöördumine parlamendi mõlema koja poole oma neljandal ametiajal, mille ta sai 2018. aastal toimunud valimistel ja mis kestab 2024. aastani.

Täismahus video:

Ingliskeelse tõlkega:

Putin rääkis kõnes vajadusest asuda pikemalt venitamata püüdlema rahvuslikes projektides maha pandud eesmärkide poole, sest nende muutmiseks aega pole.

"Aeg on napp, olen seda mitu korda öelnud. Ajavaru hoovõtuks, edasiseks paikaloksutamiseks ja seoste loomiseks lihtsalt ei ole. Selle - ülesannete ja vahendite sõnastamise - ajajärgu oleme juba läbinud," rõhutas Putin läkituses föderaalkogule. 

Presidendi sõnutsi "on täiesti lubamatu taanduda paika pandud rajadelt". "Jah, seatud ülesanded on keerulised, kuid seatud sihtide latti ei tohi alla lasta ega hägustada," ütles riigipea.

Ta märkis, et keskendub läkituses eelkõige "ühiskondlikule ja majanduslikule sisearengule".

Riigipea ütles, et tahab erilist tähelepanu pöörata maiseadlustes ja rahvuslikes projektides seatud ülesannetele. 

Putin märkis, et "rahvuslikud projektid on ehitatud inimese ümber, et saavutada talle uus elatustase".

Ta rõhutas seejuures, et seatud ülesannetel on "pikaajaline iseloom".

Putin: 2023.-2024. aastaks tuleb saavutada elanikonna loomulik kasv

Putin on veendunud, et riik suudab murda elanikkonna vähenemise suundumuse ja 2023.-2024. aasta vahetusel algab rahvaarvu loomulik kasv.

"Aastatuhande alguses, mil riik oli väga keerulises olukorras, suutsime murda negatiivsed demograafilised suundumused. Siis näis, et seda ei ole võimalik teha. Kuid me tegime seda. Ja olen kindel, et suudame seda taas teha 2023.-2024. aasta vahetusel, saavutada iibe loomulik kasv," ütles Putin föderaalkogule.

Tema sõnutsi on Venemaa jõudnud praegu väga keerulisse demograafilisse järku. 

"Nagu teate, sündivus väheneb. Sel on puht objektiivsed põhjused, need seonduvad 20. sajandil Suures Isamaasõjas kantud tohutute inimkaotustega ja NSV Liidu lagunemisele järgnenud dramaatilistel aastatel," selgitas Putin.

Samas rõhutas ta, et see ei tähenda taolise olukorraga leppimist. "Loomulikult mitte," lisas president.

Putin lubas venemaalastele juba sel aastal paremaid elutingimusi

Putin lubas aastakõnes venemaalastele juba sel aastal paremaid elutingimusi.

"Me ei saa oodata, olukord peab paranema juba praegu," ütles Putin. "Selle aasta jooksul peaksid (venemaalased) tundma muutust parema poole."

President tegi teatavaks mitu sammu elatustaseme tõstmiseks ja puudutas ka sündivuse langust, mille peatamiseks on kabas uued lastetoetused ja suurte perede maksude alandamine.

"Me oleme teinud ja teeme kõik, et tugevdada pereväärtusi," lubas ta. "Vene perekondade sissetulek peab muidugi tõusma."

"Põhimõte peab olema - rohkem lapsi, vähem makse," ütles Putin ja lisas, et Venemaa on jõudnud keerulisse demograafilisse etappi.

Putin ärgitas valitsust võitlema vaesusega

Putin teatas vajadusest koondada tähelepanu võitlusele vaesusega Venemaal ja andis valitsusele ülesande toetada piirkondi, mis juurutavad halvasti kindlustatud inimeste toetamiseks ühiskondlikku lepingut.

"Demograafiliste murede lahendamine, elu pikenemine ja suremuse vähenemine on otseses seoses vaesusest ülesaamisega," ütles ta.

Ta meenutas, et aastatuhande vahetusel elas Venemaal allpool vaesuse piiri üle 40 miljoni inimesed, praegu on selliseid 19 miljonit.

"Vaieldamatult tuleb koondada tähelepanu võitlusele selle nähtusega (vaesusega). Kusjuures tõsiseid ainelisi muresid on tegelikult märksa rohkematel inimestel, kui nendel, kes ametlikult on selle piiri taga," märkis riigipea.

Tema sõnutsi on nad sunnitud säästma kõige vajalikuma pealt - riiete, ravimite ja ka toidu pealt.

Putin märkis, et kõige sagedamini puutuvad vaesusega kokku paljulapselised ja vaegpered, erivajadustega inimestega pered, üksikpensionärid ja inimesed, kes ei suuda leida väärikat tööd, sest seda lihtsalt ei ole või neil napib väljaõpet.

"Vaesus rusub inimest alati, võtab temalt eluväljavaated. Riik peab abistama inimesi, aitama nad keerulisest eluolukorrast välja," ütles Putin.

President rääkis hulga Venemaa piirkondade kogemusest, kus rakendatakse nn ühiskondlikku lepingu toetust.

Ta selgitas, et selle mehhanismi kohaselt aitab riik inimestel tööd leida, tõsta kvalifikatsiooni, annab perele toetust talumajapidamise või väikeettevõtte loomiseks.

"Igaühe jaoks luuakse olukorrast lähtudes eraldi toetuskava. Samas inimene, kes kasutab neid ressursse, võtab kanda ka teatavad kohustused - läbida koolitus ja leida sellekohane töö, tagada oma perekonnale, lastele püsiv ülalpidamine," selgitas president.

Putini sõnutsi saavad nn ühiskondlikku lepingu toetust kasutada üle üheksa miljoni inimese.

"Annan valitsusele ülesande alustades järgmisest aastast toetada piirkondade kaasrahastust kasutades föderatsiooni subjekte, mis innukalt juurutavad ühiskondlikku lepingut," ütles riigipea.

Putin: Venemaa peab prügikriisi lahendama

Putin ütles pärast haisvatest ja ohtlikest prügilatest ajendatud üleriigilist protesti, et Venemaa peab parandama jäätmekäitlust.

"Me ei ole niinimetatud prügiprobleemidega tegelenud sada aastat, õigemini, kunagi," ütles Putin aastakõnes.

"Peame looma tsivilieeritud ja turvalise jäätmekäitlussüsteemi," lausus Putin, lisades, et kommunaalmaksude tõstmine seda probleemi ei lahenda.

Venemaad tabas möödunud aastal üleriigiline protestilaine Moskva prügi muudesse piirkondadesse ladustamise vastu pärast seda, kui pealinna ümbritsevad prügilad said täis ja süttisid.

Meelt on avaldatud ka uute prügipõletusjaamade vastu ja prügikoristusmaksui vastu, mis lisandub sel aastal kommunaalarvetele.

Sel kul korraldati 20-30 linnas meeleavaldusi loosungiga "Venemaa ei ole prügikast". Suurimale neist kogunes Arhangelski linnas 2000 inimest.

Putin lubas kõnes järgmise kuue aastaga "sulgeda või haljastada" kõik mittetoimivad prügimäed.

Ta ütles ka, et tahab prügi taaskasutamise määra tõsta praeguselt kaheksalt protsendilt 60 protsendini, "et vältida veel miljonite tonnide jäätmete kuhjumist".

Suurel osal Vene linnadest ei ole munitsipaalseid taaskasutusprogramme, kuigi viimaste aastate küsitlused viitavad, et märkimisväärne hulk inimesi on valmis prügi sorteerima.

Greenpeace Russia andmeil on vähem kui 15 protsendil Vene suurlinnade elanikest ligipääs taaskasutusjaamadele.

Putin hoiatas USA-d uute Vene relvade eest

Venemaa suunab USA vastu uued relvad, kui ameeriklased paigutavad pärast keskmaa tuumajõudude lepingust (INF) lahkumist Euroopasse uued keskmaaraketid, hoiatas president Putin.

Putin lükkas tagasi Washingtoni väite, et USA lahkumise INF-ist tingisid Venemaa rikkumised. 

Ta kinnitas, et Venemaa ei paiguta esimesena Euroopasse keskmaarakette, aga vastab, kui USA seda teeb. Ja rakette ei sihita mitte üksnes USA rakette võõrustavate riikide pihta, vaid võetakse kasutusele uued relvad, mis võtavad sihikule ka USA otsustuskeskused.

"Ma olen seda juba varem öelnud, aga teha seda veelkord, sest see on väga tähtis. Kordan meelega: Venemaal ei ole kavas esimesena selliseid rakette Euroopasse paigutada," ütles Putin parlamendikõnes.

"Venemaa saab olema sunnitud paigutama relvad, mida saab kasutada... otsustuskeskuste vastu, mis on meid ähvardavate raketisüsteemida taga."

Putin: USA kasutas relvaleppest lahkumiseks otsitud süüdistusi

Putin ütles, et USA kasutas INF-ist lahkumiseks "laest võetud süüdistusi".

Ta lisas, et mõistab INF-iga seotud kartust, et teised riigid töötavad välja relvi, mis on USA-le ja Venemaale leppega keelatud.

"Praegune olukord teeb loomulikult muret," tunnistas president. "Meie Ameerika partnerid oleksid pidanud olema ausad ja mitte kasutama leppest ühepoolse lahkumise õigustuseks laest võetud süüdistusi Venemaa vastu."

"Jah, tõepoolest alates selle lepingu sõlmimisest 1987. aastal on maailm tugevasti muutunud. Paljud riigid on sedalaadi relvi arendanud või arendavad neid, kuid USA ja Venemaa mitte - ei, me oleme iseend selles vabatahtlikult piiranud. Asjade selline seis võib tekitada mõistagi küsimusi," lausus Putin.

"Meie Ameerika partnerid oleksid pidanud olema ausad ja mitte kasutama leppest ühepoolse lahkumise õigustuseks laest võetud süüdistusi Venemaa vastu," lausus president ja nimetas USA NATO partnereid "kaasaruigavateks satelliitideks". 

Ta süüdistas leppe rikkumises USA-d.

"USA alustas esmalt keskmaarakettide väljatöötamist ja kasutamist, nimetades neid petteks raketitõrjesüsteemide "sihtmärkrakettideks", seejärel alustas keskmaarakette Tomahawk tulistada suutvate universaalsete laskeseadmete МК-41 paigutamist Euroopasse.

"Äsjamainitut tehes murdis USA avalikult, eiras näitlikult INF-i artiklite 4 ja 6 koosmõju," rõhutas president.

"Muu hulgas, vastavalt INF-i 4. artikli  punktile 1, tsiteerin: "kumbki pool hävitab oma keskmaaraketid ja selliste rakettide laskeseadmed, et kummalgi poolel ei oleks taolisi rakette ega nende laskeseadmeid," ütles Putin. "6. artikli punktis 1 seisab, loen sõna-sõnalt ette: "Käesoleva lepingu jõustumisel ei tooda kumbki pool enam keskmaarakette, ei katseta taolisi ega valmista nende tarvis mingeid astmeid ega laskeseadmeid"."

"Tulistades keskmaa sihtmärkrakette ning paigutades Poola ja Rumeeniasse laskeseadmed, mis kõlbavad tiibrakettide Tomahawk tulistamiseks, rikkus USA neid lepingu nõudmisi otseselt ja jõhkralt," rõhutas Vene president.

Ta meenutas, et 2002. aastal lahkus USA "raketitõrjelepingust avalikult ja ausalt". "Oli see hea või halb, on iseküsimus. Ausalt öeldes arvan, et see oli halb," märkis Putin.

Praegu aga tegutseb Putini arvates USA järgmiselt: "Rikuvad ise kõike, pärast aga otsivad õigustust ja nimetavad süüdlased". "Ja mobiliseerivad veel oma satelliidid, et need korralikult USA-le kaasa ruigaks."

Ta nimetas USA INF-i ülesütlemist "kõige teravamaks ja arutatavamaks teemaks USA-Vene suhetes". "Seepärast pidin sellel lähemalt peatuma ütles Putin teema lõpetuseks.

Putin: Venemaa on valmis Washingtoniga relvastust arutama

Putini sõnul tahab Venemaa Ühendriikidega sõbralikke suhteid ja on avatud relvastuskõnelusteks Washingtoniga.

Putin ütles kõnes olukorrast riigis, et Moskva loodab parandada suhteid USA-ga ja ta lisas, et "me ei taha vastasseisu, eriti sellise globaalse jõuga nagu USA".

Samal ajal kritiseeris ta Ühendriikide "hävitavat" poliitikat kehtestada Venemaale sanktsioone.

Putini sõnul on Venemaa valmis pidama tuumarelvastuse piiramise kõnelusi, kui Washington on selleks valmis. Moskva selliseid läbirääkimisi aga ei algata, lisas ta.

President ärgitas USA ametnikke võtma enne Venemaad ähvardavate otsuste tegemist arvesse Vene "tulevaste relvade ulatust ja kiirust".

Lisaks rõhutas ta, et USA ei suuda ehitada täielikku sõjalist üleolekut tagavat raketitõrjesüsteemi.

"USA kolleegid on üritanud saada raketikaitse kaudu absoluutset sõjalist üleolekut. Nad peaksid sellistest pettekujutelmadest loobuma. Meie riik annab alati võimeka ja efektiivse vastuse."

Samas rõhutas ta, et Venemaa tahab Ühendriikidega sõbralikke suhteid.

"Nad nimetavad Venemaad peaaegu USA suurimaks ohuks. Ma ütlen otse: see ei ole nii. Venemaa tahab tõelisi, täiesti legitiimseid ja sõbralikke suhteid USA-ga," ütles Putin.

"Venemaa ei ähvarda kedagi," jätkas ta. "Ja kõik meie julgeolekualased sammud on vastulöögid ja seega kaitsvad."

"Me ei ole huvitatud vastasseisust ja me ei taha seda, eriti mitte sellise globaalse jõuga nagu Ameerika Ühendriigid," lausus Putin.

Putini teatel võtab Venemaa merevägi kasutusse uue raketi Tsirkon

Putini sõnul saab merevägi enda kasutusse uue hüperheliraketi Tsirkon.

Ta märkis kõnes, et Tsirkon lendab üheksakordsel helikiirusel ehk umbes 3,1 kilomeetrit sekundis ning selle lennukaugus saab olema 1000 kilomeetrit.

Rakett ehitati selline, et seda saab panna olemasolevatele Vene pealvee- ja allveelaevadele, lisas ta.

Presidendi sõnul läbivad edukalt katsetusi ka teised uued relvad, millest ta mullu teatas. Nende seas on tuumajõul lendav tiibrakett Burevestnik ja tuumajõul liikuv allveedroon Poseidon.

Putin rõhutas hüperheliraketi Avangard tähtsust Venemaa julgeolekule

Putin võrdles strateegilise tiivulise hüperheliraketi kompleks Avangard loomise tähtsust Venemaa julgeoleku tagamise jaoks Maa esimese tehiskaaslase kosmoselennuga.

"Teades selle suure töö kõiki üksikasju on mul põhjust öelda, et strateegilise planeeriva hüperhelitiibbloki Avangard loomine on tähenduselt võrreldav Maa esimese tehiskaaslase kosmoselennuga," selgitas ta.

Tema sõnutsi on see tähtis "riigi kaitsevõime, eelkõige loomulikult sellest ja riigi julgeoleku seisukohast, kuid oma mõju poolest meie teaduse potentsiaali tugevdamisele ainulaadsete tehnoloogiate loomisel".

"Omal ajal andis tuumarelvaprojekt riigile tuumaenergeetika. Raketikilbi loomine, mis algas muu hulgas ka esimese Maa tehiskaaslase üleslennutamisega, võimaldas alustada kosmose rahumeelset vallutamist. Täna tuleb need kaadrid, teadmised, pädevused, materjalid, mis me saime uue põlvkonna relva väljatöötamisel, rakendada sama tulemuslikult ka tsiviilvaldkondadesse," lisas ta.

Putin andis korralduse luua riiklik kosmosekeskus

Putin teatas, et Venemaa vajab paremaid tehiskaaslaste võimekusi ning andis korralduse luua riiklik kosmosekeskus.

"Annan (Vene kosmoseagentuurile) Roskosmosele koos Moskva valitsusega ülesande moodustada rahvuslik kosmosekeskus," sõnas ta.

Presidendi sõnutsi peab taoline keskus ühendama põhilised profiilorganisatsioonid, konstrueerimisbürood ja katsetehased. 

"Tõeliseks revolutsiooniks side-, meresõidu- ja Maa kaugsondeerimise süsteemide loomiseks on vaja kordselt suurendada meie tehiskaaslasterühma võimalusi. Venemaal on selle tarvis ainulaadsed tehnoloogiad. Sellised ülesanded nõuavad kogu kosmosevaldkonna kvalitatiivset uuendamist," ütles Putin. 

TAUST

Eelmisel aastal avaldas Putin kahetunnises kõnes hulga uusi relvi, mis jahmatas nii lääneriike kui ka venelasi. Kaks nädalat enne tagasivalimist peetud kõnes rõhutas Putin riigi sõjalisele jõule ning lubas venelastele kõrgemat elatustaset.

Kõne järel tõusid tema toetusnumbrid kõrgustesse, mida poldud nähtud pärast tema esmakordset presidendiksvalimist 1999. aastal.

Aasta hiljem on majandusprobleemide taustal aga näitaja oluliselt langenud. Toetusnumbrid said tõsise hoobi pensionireformi eelnõu pärast, mille Putin oktoobris allkirjastas.

Jaanuaris avaldas Venemaa sõltumatu Levada Keskus küsitluse tulemused, millest selgus, et Putini tööd kiidab heaks 64 protsenti elanikkonnast. Näitaja oli viimati nii madal enne seda, kui Moskva annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi viis aastat tagasi.

Teine, oktoobris tehtud Levada küsitlus näitas, et kui valimised toimuksid praegu, siis hääletaks Putini poolt vaid 40 protsenti venemaalastest.

Poliitanalüütik Aleksei Muhhini arvas varem, et tänavune kõne keskendub peamiselt sisepoliitikale ja majandusele, mida tabasid 2014. aastal Krimmi annekteerimise pärast kehtestatud lääneriikide sanktsioonid.

Kõrge valitsusametnikust allikas aga ütles telekanalile Dožd, et suurem osa Putini kõnest keskendub "positiivsetele teemadele", millega "inimesed saavad suhestuda".

Allika sõnul on välispoliitika kõnes tagaplaanil ning Putin keskendub asjadele nagu Venemaa kosmoseprogramm ning lahenduste leidmine riigi probleemidele jäätmete kõrvaldamisega.

Analüütik Dmitri Orlovi sõnul hoiatab Putin ilmselt Venemaad ähvardavate "välisohtude" eest.

Välispoliitika vallas keskendub Putin Orlovi sõnul USA lahkumisele külma sõja aegsest relvastuskontrollileppest.

Muhhini arvates käsitleb Putin tõenäoliselt ka kriisi Venezuelas, kus Venemaa toetab president Nicolas Madurot, ning võib mainida oma liitlase, Süüria presidendi Bashar al-Assadi edu kontrolli taastamisel oma riigi üle Vene sõjaväe abiga.