Maasikas: Macroni ja Merkeli EL-i tuleviku ühisvaade on ebaühtlane ({{commentsTotal}})

Matti Maasikas
Matti Maasikas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Saksamaa ja Prantsusmaa liidrite teisipäevased avaldused Euroopa Liidu (EL) ühise tulevikuvaate kohta on ebaühtlased, kuid näitavad, et EL-i reform aeglaselt taas liigub, leiab välisministeeriumi asekantsler ja endine Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas.

"Kahe EL-i suurima liikmesriigi ühist tulevikuvaadet oodati väga kaua, pea aasta. Tulemus on ebaühtlane: väga detailne ESM-i ja pangandusliidu kriisimehhanismi backstopi üle, palju üldsõnalisem näiteks välispoliitika üle. Lepe kannab ikkagi DE [Saksamaa] pitserit, Macroni soovitust on sisse pikitud elemente ja mitte vastupidi. Viimase (ja AT eesistuja) lööklausest "Euroopa, mis kaitseb" pole tekstis midagi," märkis Maasikas oma blogis avaldatud kommentaaris.

Rände osas puuduvad kõige lennukamad viimaste aegade ideed nagu asüülitaotluspunktide loomine väljaspool EL-i. "Lubatakse muudegi riikidega sõlmida Türgi-stiilis leppeid rändevoogude tõkestamiseks, tugevdada piirivalvet ja luua EL ühtne asüülisüsteem. Kas see aitab Merkeli kodus hädast välja?" küsib Maasikas viidates Saksamaa kantsleri Angela Merkeli viimaste nädalate raskustele oma valitsuskaaslastega.

"Rände osaga detailne tegelemine sellises dokumendis näitab taas kord, et EL-il pole operatiivstaapi, üht keskust, kust operatiivseid kriise hallata ja edasist kavandada. Brüssel on ikka veel peamiselt seadusandliku tegevuse ja reeglite kontrolli masinavärk."

Konkurentsivõime ja majanduspoliitika kohta on Maasika sõnul lühike ent üldsõnaline osa. "Ettevõtte tulumaks lubatakse kahe riigi vahel ühtlustada… aga samal ajal jõuliselt suruda EL-i ühtset tulumaksubaasi. Saame näha."

Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kohta läksid Emmanuel Macron ja Merkel samas detailidesse. "[Saksamaa] soove mööda, rõhutades tingimuslikkust, suunates laenusoovijat ka IMF-i juurde ning nähes ESM-ile ette liikmesriikide majandusolukorra hindamise funktsiooni. Lisades küll, et mitte dubleerides Euroopa Komisjoni rolli(?). Selles osas muide kasutatakse mõisteid ja lühendeid, mis arusaamatud mitte ainult laiemale publikule, vaid ka kogenud EL-jälgijatele. Kas tahtlikult?" märgib Maasikas.

Pangandusliidu alt lubatakse ESM-l olla ühtse kriisihaldusmehhanismi SRM-i "backstop", lisades ohtralt kitsendusi ja vaheülevaateid. 

"Macroni suur soov euroala eelarvest lubati täita. Raske on aru saada, kuidas see suhestub MFF-iga [EL-i mitmeaastane eelarvekava], aga suhet lubatakse. Eesmärk aga selge: euroala konkurentsivõime ja konvergentsi edendamine innovatsiooni ja inimkapitali investeerimise teel. Hea."

Maasikas tõdeb, et EL-i reform seega aeglaselt jälle liigub. "Mis edasi? Küllap soovitakse 28.-29.06 ülemkogul neile ideedele mingis vormis heakskiitu ja kastanid peaks seega tulest tooma selle eesistuja [Donald] Tusk. Kes on väiksemate liikmesriikidega arvestamisel suuremaid varemgi üllatanud. Tuleb huvitav nädal."

Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid kokku euroala eelarve loomises

Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid teisipäeval kokku euroala ühiseelarve loomises, teatas Saksa kantsler Angela Merkel.

Eelarve oleks tõeline eelarve aastatulude ja -kuludega, ütles Prantsuse president Emmanuel Macron pärast kõnelusi Merkeliga. Macroni sõnul loodavad Pariis ja Berliin euroala ühist eelarvet 2021. aastaks.

President ei täpsustanud eelarve suurust, tema sõnul hakatakse seda arutama teiste bloki liikmesriikidega.

Merkeli sõnul tuleb teiste liikmesriikidega arutada ka eelarve rahastamist. Kantsleri hinnangul saaks seda muu hulgas teha näiteks läbi regulaarsete sissemaksete või finantstehingute maksustamise kaudu.

Macron tahtis algselt mitmesaja miljardi suurust eelarvet, kuid Merkel pakkus hiljutises intervjuus välja väiksema arvu. Eelarve kogumaht peaks olema Merkeli sõnul "miljardites kahekohalise arvu väiksemas otsas".

Allikas: ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: