Münchenis paikneva instituudi (ifo Institut – Leibniz-Institut für Wirtschaftsforschung an der Universität München e. V.), et suure tõenäosusega kerkib Saksamaa jooksevkonto ülejääk käesoleval aastal 300 miljardi dollarini ehk 7,8 protsendini SKP-st. Eelmisel aastal oli sama näitaja 7,9 protsenti SKP-st, vahendasid Financial Times ja Reuters.

Saksamaa väliskaubanduse ülejääki on varem kritiseerinud näiteks USA president Donald Trump ja mitmed rahvusvahelised majandusorganisatsioonid, kes arvavad, et Berliin võiks teha rohkem sisenõudluse stimuleerimiseks - see suurendaks importi, kahandaks Saksamaa väliskaubanduse ülejääki ning tõenäoliselt aitaks ka näiteks kaasa USA ekspordi kasvule.

Saksamaa suur jooksevkonto ülejääk omakorda peegeldab sealsete ettevõtete konkurentsivõimet ja aastaid kestnud palgatõusu ohjeldamist ning Berliin on kinnitanud, et Saksamaa vananev rahvastik eelistab pigem säästmist, mitte aga importkaupadele kulutamist.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Euroopa Komisjon on samuti Saksamaa jooksevkonto ülejäägi suurust kritiseerinud ja leidnud, et Berliin peaks kulutama rohkem taristule ja haridusele.

Samuti on osa majandusteadlasi leidnud, et Saksa suur konkurentsivõime on osaliselt kunstlik, et sest see peegeldab aastaid kestnud olukorda, et kus palgakasv pole püsinud samas tempos tootlikkusega.

Samas on teada, et olukorras, kus töötuse määr on madalaim pärast Saksamaa taasühinemist, on ka palgad hakanud kiiremini tõusma.

Ifo on teiste riikide puhul märkinud, et Hiina ei ole enam jooksevkonto ülejäägi poolest, sest import on tugevalt kasvanud ning ekspordivõimekus omakorda nõrgenenud. Saksamaale järgnevad sellel aastal Jaapan (200 miljardit dollarit) ja Holland (110 miljardit dollarit).

USA omakorda saavutab suurima - 420 miljardi dollari suuruse - jooksevkonto puudujäägi.