Ainsana on nendest kirjadest avalikkuse ette jõudnud Trumpi 19. juuni kiri Norra peaministrile Erna Solbergile, mille avaldas täies mahus ajaleht Verdens Gang (VG). Kuid Defense Newsi allikad kinnitasid, et sarnaseid kirju on saanud ka mitmete teiste riikide juhid, ning Foreign Policy kirjutab, et nende kirjade formaat on samuti üsna sarnane.

Kirjas, milles tunnistatakse seda, et Norra on põhjas NATO "silmadeks ja kõrvadeks" ja et riigis võõrustatakse 350 USA merejalaväelast, nendib USA president seda, et "Norra on jätkuvalt ainus Venemaaga piirnev NATO liikmesriik, millel puudub usutav plaan selleks, kuidas kulutada kaks protsenti SKP-st riigikaitsele".

"Ma mõistan siseriiklikke poliitilisi surveid, sest ka mina olen kulutanud märkimisväärselt poliitilist kapitali, et meie enda kaitsekulutusi suurendada," kirjutab Trump. "Kuid paraku muutub üha keerulisemaks põhjendada Ameerika valijatele, miks mõned riigid jätkuvalt ei suuda jõuda meie jagatud julgeolekut puudutavate kohustuste täitmiseni."

"Tippkohtumisel peame me tagama alliansi tõsiseltvõetavuse pühendudes meie kokku lepitud eesmärkidele. Seega loodan ma Norra poolt näha tugevat taaspühendumist jõudmaks eesmärkideni, milles me kõik kokku leppisime kaitseinvesteeringute kokkulepet sõlmides," kirjutas Trump lõpetuseks.

Kiri annab märku sellest, et tõenäoliselt ei kujune NATO tippkohtumisest kokkusaamist, mis aitaks parandada lõhesid, mis tulenevad USA ja teiste lääneriikide vahelisest kaubandusvaidlusest ja mis olid niivõrd nähtaval eelmisel kuul toimunud G7 tippkohtumisel. Samuti purustab kirja sisu mõnede Euroopa riikide lootused, et NATO tippkohtumisel ei saa peamiseks teemaks nn kahe protsendi temaatika.

Eesti välisministeerium ja kaitseministeerium kinnitasid ERR-ile, et ei ole Trumpilt kaitsekulude teemal kirja saanud. Välisministeerium märkis, et Eesti täidab NATO kaitsekulude ja -investeeringute lubaduse tingimusi, kulutades riigikaitsele üle 2,1 protsendi SKT-st ja investeeringutele umbes 20 protsenti kaitsekuludest.

Valimiskampaania ajal nimetas Trump NATO-t aegunuks ning põhjendas seda muu hulgas väitega, et ülejäänud liikmesriigid "ei maksa piisavalt". Kuigi retoorika on mõnevõrra pehmemaks muutunud, on Trump alles hiljuti märkinud, et nende riikidega, kes riigikaitsele kaks protsenti SKP-st ei kuluta, tegeletakse.

Norra on arvutanud kaht protsenti teistmoodi

Osa kriitikuid aga leiab, et Trumpi keskendumine kahele protsendile SKP-st on vigane statistika, mis ei peegelda teema sisu. Näiteks tuuakse sageli esile see, et kuigi Kreeka kulutab riigikaitsele üle kahe protsendi SKP-st, siis üle 75 protsendi kaitse-eelarvest kulub personalikuludele, sealhulgas veteranide pensionidele, samal ajal Taani, mis kahe protsendi tasemeni ei küündi, kulutab otseselt ulatuslikele kaitsevõime moderniseerimisprogrammidele.

Taaniga sarnanevad riigid lootsid varem Trumpi tähelepanu võita ja põhjendada kaitsekulutusi oma vaatenurgast.

Üks põhjendus on ka see, et NATO plaanis kulutada kaks protsenti SKP-st riigikaitsele sisaldub ka nõue kulutada sellest 20 protsenti mahukateks moderniseerimisprojektiks, sealhulgas kalli USA-s toodetud varustuse ostmiseks, ning seda paljud teistsugust statistikast pooldavatest riikidest ka teevad.

Teine argument on ka see, et NATO riigid on kaitsekulutusi laialdaselt tõstnud ning kuigi osa neist ei küündi veel kahe protsendini SKP-st, on nad sellele lähemalt kui aastaid tagasi.

Norra on väidetavalt sellise alternatiivse statistika parim näide. Norra kulutab umbes 27 protsenti oma kaitse-eelarvest suurtele programmidele, sealhulgas USA-s toodetud sõjalennukite F-35 ja P-8 ostmiseks. Paari aasta pärast oleks selliste programmide osa Norra kaitse-eelarvest lausa 33 protsenti.

Alates 2014. aastast on Norra kaitsekulutusi tõstnud 25 protsendipunkti ning kaitsekulutustelt per capita on Norra NATO-s teisel kohal, ning seda tunnistab ka Trump oma kirjas. Samas märgib USA president, et need on "head esimesed sammud".

Märkimisväärne on ka see, et Trumpi kiri saabub ajal, mil USA merejalavägi on oma kohalolekut Norras suurendamas ehk tegemas seda, mida Norra valitsus on soovinud.

Teisipäeval Washingtonis käinud Norra välisminister Ine Eriksen Søreide, kes on varem olnud ka kaitseminister, selgitas kahest protsendist mööda vaatamise loogikat laiemalt.

"On laialdane kokkulepe, et Euroopa peaks investeerima rohkem kaitsekulutustesse, kuid ma leian, et on samaväärselt oluline mitte rääkida eraldi Norra julgeolekust ja USA julgeolekust. Ma arvan, et peaks rääkima rohkem liitlaste julgeolekust," rääkis ta mõttekojas Center for a New American Security ja lisas, et Norra on tugevalt pühendunud kahe protsendi eesmärgi täitmisele.

"Teie, kes te tunnete riigikaitsesektorit, teate ka seda, et ei ole väga kasulik lihtsalt valada raha ühe või kahe aasta jooksul mingisse sektorisse," märkis Norra kaitseminister. "Te peate järk-järgult üles ehitama, muidu ei kulutataks raha mõistlikult ja mitte selle peale, mille jaoks tegelikult vaja on."