"NATO ees seisvad väljakutsed on viimastel aastatel drastiliselt muutunud," nentis Saksa valitsusjuht videopöördumises. Merkel lisas, et pärast Krimmi poolsaare annekteerimist ning konflikti Ida-Ukrainas on oluline, et keskenduda alliansi kaitsele, vahendas Politico.

"Selleks, et seda teha, me peame tegema vajalikke samme, näiteks läbi kohaloleku suurendamise Kesk- ja Ida-Euroopa riikides," lausus Merkel.

"Loomulikult tahame me omada vastutustundlikku suhet Venemaaga," jätkas liidukantsler ja lisas, et see on ka põhjus, miks jätkatakse läbirääkimisi NATO-Venemaa Nõukogus. "Samal ajal peab allianss aga näitama üles otsustavust enda kaitsmisel," rõhutas Merkel.

Kolmapäeval algava NATO tippkohtumise eel tehtud avaldust näevad palju analüütikud kui Merkeli kinnitust alliansi tähtsusele ja tulevikule.

Seoses USA presidendi Donald Trumpi varasemate avaldustega on mitmed vaatlejad väljendanud kartust, et kohtumiseks Venemaa presidendi Vladimir Putiniga valmistuv USA riigipea võib Brüsselis teha avaldusi või astuda samme, mis NATO solidaarsust õõnestavad.

Samas on Washington kritiseerinud Saksamaad selle eest, Euroopa võimsaima majandusega liikmesriik ei ole kulutanud riigikaitsele NATO poolt soovitud ulatuses ehk kaks protsenti SKP-st. Kuigi Berliin on kaitse-eelarvet juba viimased neli aastat märkimisväärselt kasvatanud, kulutab Saksamaa praegu riigikaitsele 1,24 ja järgmisel aastal 1,31 protsenti SKP-st.

Lõppeval nädalal teatasid nii Merkel kui ka kaitseminister Ursula von der Leyen, et Saksamaa kasvatab riigikaitsekulud 2024. aastaks 1,5 protsendini SKP-st ning kahe protsendini on kavas jõuda pärast seda.

Laupäevases avalduses mainis Merkel küll 2014. aasta Walesi tippkohtumisel liikmesriikide poolt kehtestatud eesmärki jõuda 2024. aastaks kahe protsendini SKP-st, kuid ei täpsustanud samas, millal Saksamaa selle eesmärgi täidab.