Deniss Boroditš, Martin Repinski ja Eerik-Niiles Kross täiendasid hiljuti nimekirja nendest riigikogu liikmetest, kes on saadiku ametist ise ennetähtaegselt loobunud. Varem on parlamenditööst loobunud näiteks Mihkel Raud, Martin Kukk, Juhan Parts, Ken-Marti Vaher, Jaak Aaviksoo, Andrei Novikov, Remo Holsmer.

"Nii palju vabatahtlikult riigikogust lahkujaid pole varem olnudki. Pole enam majanduslikult ja professionaalselt kõige motiveerivam töö. Uusi tulijaid kah vähevõitu," märkis reformierakondlane Arto Aas.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel aga leiab, et kümmekond riigikogust ise lahkunud saadikut on sülitanud neile usaldatud mandaadile.

"Kõige halvem on aga selle loo juures pilt, mis meil avaneb Eesti demokraatiast ja poliitikute töökultuurist. Üle kümne riigikogu liikme Eesti suurematest erakondadest on neile usaldatud mandaadile sisuliselt sülitanud."

Riigikogu esimees lahkujates probleemi ei näe

Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) on aga kindel, et riigikogu mainet suur lahkujate arv kuidagi ei mõjuta.

"Ma ei saa aru, kuidas see riigikogu mainele peaks mõjuma? Riigikogu mainet mõjutavad ikka otsused, mida riigikogu teeb. Ühtedele nad meeldivad, teistele mitte. Ja selle pealt kujuneb riigikogu maine rohkem, kui selle pealt, kas Deniss Boroditš on riigikogu liige või mitte."

Nestor seostab tänavusi lahkumisi hoopis lähenevate riigikogu valimistega.

"Sel aastal on need valikud minu meelest kõik seotud sellega, et inimesed hindavad seda, millised on nende võimalused järgmise aasta riigikogu valimistel ja kui need ei ole kõige kindlamad, siis võivad teha ka muid valikuid elus. Ma ei mõista hukka ühtegi, kes on otsustanud erasektoris teha tööd. Ju need põhjused on ikkagi individuaalsed."

Andres Herkel aga leiab, et põhjendamatu on teisele tööle lahkujatele kolme kuu hüvitise maksmine, sest sellist privileegi ei saa omal soovil lahkumise korral ei ametnikud ega erasektori töötajad.

Otsa tegid lahti omavalitsusjuhid ja EP liikmed

Riigikogust lahkujate otsa tegid pärast 1. märtsil 2015 toimunud valimisi kohe lahti rida omavalitsusjuhte ja Euroopa Parlamendi liikmeid, kes parlamenditööst loobusid.

Viis kuud pärast riigikogu valimisi ehk 1. septembril 2015 siirdus Jaak Aaviksoo Tallinna Tehnikaülikooli rektoriametisse. Tartu- ja Jõgevamaal kandideerinud Aaviksoo oli kogunud 1405 valija toetuse.

Juunis 2016 teatas riigikogust lahkumisest sotsiaaldemokraat Mihkel Raud. Ta põhjendas seda isikliku läbikukkumisega poliitikas. Tartus kandideerinud Raud oli saanud 3229 valija toetuse.

Kuu pärast Rauda teatas parlamendist lahkumisest reformierakondlane Martin Kukk. Reformierakonna endine peasekretär siirdus erasektorisse, kus asus tööle valitsus- ja korporatiivsuhete agentuuris Miltton Nordics. Valimistel kogus Kukk 456 häält.

Detsembris 2016 lahkus parlamendist Juhan Parts, kes siirdus Euroopa Kontrollikotta. Mõni aeg hiljem siirdus Partsi kabinetiülemaks teine mõjukas tollane IRL-i poliitik Ken-Marti Vaher. Valimistel olid mehed saanud vastavalt Parts 4208 ja Vaher 2313 häält.

Teine reformierakondlasest riigikogust lahkuja oli Remo Holsmer, kes asus tänavu mai teisest poolest tööle ehitusseadmete rendiettevõtte Cramo Estonia juhatuse liikme ja arendusdirektorina. Holsmer oli saanud valimistel 1385 tallinlase toetuse.

Keskerakondlasest Andrei Novikovist sai viimaste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järel Tallinna abilinnapea. Riigikogu valimistel oli saanud Novikov 1096 häält.

Tegelikult on riigikogust lahkujate arv suurem kui vabatahtlikud lahkujad. Jättes kõrvale ministriametisse siirdunud, olid riigikogust sunnitud lahkuma keskerakondlased Priit Toobal ja Lauri Laasi, kellest esimene ennetas 48 tundi riigikohtu süüdimõistvat otsust ja teine oli sunnitud lahkuma selle järel. 

Tervislikel põhjustel loobus mandaadist Rein Ratas. Ootamatu surm viis parlamendist vabaerakondlase Andres Ammase.

Mitu riigikogu liiget on hiljuti öelnud, et nad kavatsevad parlamendi koosseisu lõpuni töötada, kuid uude riigikogusse enam mitte kandideerida.