Elektri hinnatõus suurendaks keskmise tarbija arvet 3-4 eurot ({{commentsTotal}})

Aasta lõpus avalduda tõotav 30-protsendine elektri hinnatõus paneks keskmise kodutarbija elektriarvele juurde kolm-neli eurot ja lööks eriti valusalt suurtarbijaid.

Eesti Energia sõnul on tõenäolise hinnatõusu taga üldine finantsturu situatsioon ja prognoosid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartu linnas põlevad tänavalambid aastas 700 000 euro eest. Kogu linna elektiarve on aga veelgi suurem, sinna sisse kuulub näiteks lasteaedade ja teiste linna üleval peetavate asutuste elektritarbimine. Seega on kogusumma üle 2 miljoni euro.

Tõsi, siin sees on ka elektrivõrgutasu, mille hinnatõusust praegu ei räägita, aga kui Eesti Energia juhi Hando Sutteri Äriapäevas öeldu, et elektrihind võib aasta lõpuks 30 protsenti tõusta, paika peab, arvestab Tartu linn ligi 300 000 euro suuruse lisakuluga.

Kõige tugevamalt mõjutab oodatav hinnatõus just suurtarbijaid. Eesti Energia ütleb, et hinnatõus taga on üldine finantsturu situatsioonis.

"Me räägime täna, et finatsturud tegelikult ennustavad, et 2019. esimene kvartal on hinnad oluliselt kõrgemad kui nad täna on - see kas ta realiseerub nii elektrihinnale, see sõltub väga paljudest faktoritest. Meil on siin Norra hüdroreservid, ilm, tootmisvõimsused turul," selgitas Eesti Energia energiakaubanduse juht Charlie Viikberg.

Kesmisele kodusele majapidamisele, kes tarbib aastas ligi 3000 kilovattitundi ja maksab selle eest 500-600 eurot, ei tähenda Eesti Energia sõnul on hinnatõus midagi hullu.

"Ma arvan, et siin ei ole põhjust selle pärast väga mures olla, seda enam, et isegi kui see realiseerub sellel tasemel, mis Hando Sutter ütles ja finantsturud täna näitavad, siis me räägime 3-4 eurosest kuuarve suurenemisest," ütles Viikberg.

Oma elektriarvet saab kärpida ka igaüks ise - näiteks Tartu linn vahetab tänavalampe säätlikemate vastu ja loodab sellega vähendada oma 700 tuhande eurost eletriarvet.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: