Euroopa Inimõiguste Kohus tegi Venemaa suhtes negatiivsed otsused ({{commentsTotal}})

Maria Aljohhina ja Nadežda Tolokonnikova ning Anna Politkovskaja memoriaaltahvel.
Maria Aljohhina ja Nadežda Tolokonnikova ning Anna Politkovskaja memoriaaltahvel. Autor/allikas: SIPA/Sputnik/Scanpix

Euroopa Inimõiguste Kohus tegi otsused, mille kohaselt on Venemaa võimud rikkunud kahe juhtumi puhul Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni.

Esimene neist puudutab 2006. aastal tapetud ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva uurimist ja teine liikumise Pussy Riot liikmete vangistamist, vahendasid Yle ja AFP.

Kohtu hinnangul ei teinud Venemaa võimuesindajad Politkovskaja mõrva puhul piisavaid menetluslikke samme, et uurida välja mõrva tellijaid. Politkovskaja lähedastele tuleb Venemaal maksta seetõttu 20 000 eurot kompensatsiooni.

Ajakirjanik Anna Politkovskaja, kes oli saanud tuntuks oma reportaažidega olukorrast Tšetšeenias ja president Vladimir Putini kritiseerimisega, lasti Moskvas oma maja trepikojas maha 7. oktoobril 2006. Vandemeeste kohus vaagis ajakirjanik mõrva kohtuasja kaks korda. Esimese kohtuprotsessi tulemusel tunnistasid vandemehed kohtu all olevad tšetšeeni mehed õigeks ja kriminaalasi saadeti uuele uurimisele.

Ühe arvatava kaasosalise, Moskva siseasjade peavalitsuse endise töötaja Dmitri Pavljutšenkovi kohtuasi vaadati läbi erikorras. Ta tunnistas oma süüd ning nõustus uurimisega koostööd tegema. 2012. aasta detsembris mõistis Moskva linnakohus ta 11 aastaks range režiimiga kolooniasse.

Moskva kohus saatis ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrvas süüdi mõistetud kaks tšetšeeni eluks ajaks vangi, ülejäänud asjaosalised said pikad vangistused. Kõige karmimalt karistas kohtunik Pavel Melehhin mõrva väidetavat toimepanijat Rustam Mahmudovit ja veretöö korraldajat Lom-Ali Gaitukajevit.

Nende kaasosalised, Ibragim Mahmudov, Džabrail Mahmudov (Rustam Mahmudovi vennad) ja endine militsionäär Sergei Hadžikurbanov said vastavalt 12, 14 ja 20 aastat vangistust range režiimiga koloonias.

Kuriteo tellijat ei ole tänini leitud ning inimõiguslased peavad kogu kohtuprotsessi kallutatuks ja asjaolusid endiselt segasteks.

Pussy Rioti juhtum

2012. aasta veebruari lõpus korraldasid viis punkansamblisse Pussy Riot kuulunud noort naist Moskvas Lunastaja Kristuse peakirikus nn punkpalvuse, mille videosalvestis ilmus ka internetis. Hiljem pidas politsei kinni kolm aktsioonis osalenut - Nadežda Tolokonnikova, Maria Aljohhina ja Jekaterina Samutsevitši.

2012. aasta augustis mõistis Moskva Hamovniki kohus nad huligaansuse eest kaheks aastaks üldrežiimiga kolooniasse. Sama aasta oktoobris muutis Moskva linnakohus Samutsevitši karistuse tingimisi vangistuseks ja ta vabastati. Tolokonnikova ja Aljohhina karistus jäi aga jõusse ning nad vabastati 2013. aasta 23. detsembril president Vladimir Putini allkirjastatud amnestiaga.

Euroopa Inimõiguste Kohus leiab, et Pussy Rioti liikmeid vanglasse saates rikuti sõnavabadust, süüdimõistetutele sai osaks ebainimlik või alandav kohtlemine ning neil ei olnud võimalust õiglasele kohtupidamisele.

Kohtuotsuse kohaselt peab Venemaa maksma Pussy Rioti liikmetele kokku 37 000 eurot, millest 11 760 on seotud kohtuprotsessiga seotud kuludeks.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: