Selline meetod lähtub veendumusest, et pommiplahvatustest tekkiv lööklaine lämmatab leeke ning katab põlevat pinnast mullaga: ehk eelkõige on eesmärgiks mitte põlengu kustutamine, vaid tulekahju leviku tõkestamine, vahendas Yle.

Suur maastikupõleng on polügooni territooriumil kestnud juba paar nädalat ning tõenäosus, et tulekahju edasi levib, on suur.

Päästeametnike jaoks teeb sealse kustutamisoperatsiooni keeruliseks see, et varasemate lahinglaskmiste tagajärjel võib polügoonil olla plahvatamata mürske. Ehk kustutuada tuleb nii, et päästeametnikud viibivad ise umbes kilomeetri kaugusel põlengust.

Seetõttu saadetigi kaks õhuväe hävituslennukit JAS Gripen polügooni 3000 meetri kõrguselt pommitama. Tegemist on esimese korraga, kui Rootsis kasutatakse metsa- või maastikupõlengute vastu hävituslennukitelt pommitamist.

"Esialgsed tulemused on olnud head," kommenteeris õhuväe kolonel Anders Persson.

Rootsis on praegu metsapõlengute tõttu äärmiselt keeruline olukord. Kuigi Rootsile on abi saatnud nii päästjate kui ka tehnika näol paljud Euroopa riigid, tuleb endiselt võidelda kümnete ulatuslike metsapõlengutega. Põhjuseks on olnud pikka aega kestnud põud ja võimud hoiatavad, et välistatud pole ka uute võimsate tulekahjude puhkemine.