Rootsis jätkuvad ulatuslikud metsapõlengud, abi saabub ka Itaaliast ({{commentsTotal}})

Metsapõleng Hammarstrandi omavalitsuses 16. juulil.
Metsapõleng Hammarstrandi omavalitsuses 16. juulil. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Rootsit räsivad endiselt kümned ulatuslikud metsa- ja maastikupõlengud, mis tulenevad erakordselt soojast ilmast ja põuast.

Ala, kus põlenguid esineb, on väga suur ja see ulatub riigi lõunaosast põhjaosani - Jönköpingi läänist kuni Jokkmokki vallani Norbotteni läänis, vahendas Yle.

Kui esmaspäeval oli metsapõlenguid 40 omavalitsuses, siis teisipäeval oli suuremaid tulekahjusid umbes 70 ja seda ligi viiekümnes omavalitsuses.

Mitmel pool on tulnud inimesi evakueerida, kuid esialgsete andmete kohaselt pole keegi veel põlengute tõttu surma saanud.

Võimude hinnangul on tegu viimase aja kõige ulatuslikemate ja tõsisemate maastikupõlengutega.

Kustutustöid on raskendanud see, et Rootsi enda päästjatest ja päästetehnikast hakkab juba väheks jääma.

Rootsi on seetõttu palunud abi ka Euroopa Liidult ning näiteks kolmapäeval saabub Itaaliast appi kaks kustutuslennukit. 

Opositsioon on valitsuse suhtes väga kriitiline ning süüdistab viimast ebapiisavas valmisolekus. Näiteks keskpartei nõuab, et Rootsi ostaks endale oma kustutuslennukeid ega loodaks enam nii palju EL-i ressurssidele.

Sotsiaaldemokraadist siseminister Morgan Johansson omakorda usub, et Rootsil on põhimõtteliselt hea päästeteenistus ja ka tuletõrjevõimekus erakorralisteks olukordadeks, kuid praeguse olukorra põhjusi tasub analüüsida. Tema meelest aga tuleks eelkõige vaadata Euroopa-ülese võimekuse teemat, mitte niivõrd Rootsi enda kustutuslennukite ostmist.

"Loomulikult olen ma valmis uurima, kuidas süsteem praegusel hetkel toimib. Sooviksin süsteemi, kus EL on võimeline üles ehitama suurema võimekuse ja kus osa sellest võimekusest oleks võimalik paigutada Põhja-Euroopasse. Kulusid võiksime jagada. Kuid see on ka ressursiküsimus," selgitas minister teisipäevastes uudistes.

Johanssoni sõnul tuleb plaane tehes meeles pidada ka seda, et kliimamuutuse tõttu võib tulevikus selliseid põlenguid sagedamini olla.

Ilmajaama teatel kuiv ja kuum ilm lähipäevil jätkub ning seega vihma abile ei saa hetkel Rootsis veel loota. Esmaspäeval aga registreeriti Uppsala linnas viimase 50 aasta kuumarekord.

Põllumajandustootjate kontserni Lantmännen hinnangul jääb teraviljasaak Rootsis tänavuse põua tõttu viimase 25 aasta madalaimale tasemele ehk umbes 4,2 miljoni tonni juurde.

Lisaks põuale tuleneb väike saak ka sellest, eelmise aasta sügis oli omakorda väga vihmane ja seetõttu külvati talinisu keskmisest neljandiku võrra vähem, vahendas Yle.

See kõik tähendab, et sellel aastal annavad Rootsi teraviljapõllud tavalise aastaga võrreldes üle 30 protsendi vähem saaki.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: