Eesti autopark on Euroopa Liidu üks vanemaid ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Eesti autopargi keskmine vanus on 15,1 aastat, Euroopa Liidu keskmine aga 10,7 aastat.

Kuna vanemaid sõiduautosid Eestist väljapoole märkimisväärselt ei osteta, on siia tekkinud justkui autode prügila. Kuigi olukord toob kaasa erinevaid probleeme, pole riigil otsest lahendust, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Maanteeameti andmetel Eestis on praegu kokku umbes 730 000 sõiduautot, millest teedel liiguvad ligi 600 000. Kui vähemkasutatud sõiduautosid ostetakse erinevatesse riikidesse, kasvõi näiteks Belgiasse ja Kasashtani, siis vanemad sõiduautod jäävad enamasti Eestisse paigale või ringlevad lähiriikides.

Vanadel autodel on aga mõju nii keskkonnale kui liiklusohutusele. "Lätti-Leetu liiguvad väga paljuski need sõidukid, mis on avarii teinud, kindlustusseltsid müüvad sinna ja sealt ilmuvad nad siis tagasi. Kahest või kolmest autost on tehtud üks, mis on ka probleem meie jaoks, sest autod ei ole tegelikult liikluskõlbulikud, varjatud puudused on neis sees. Selles mõttes on selline umbtee," rääkis autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu tegevjuht Arno Sillat.

Sillati sõnul peaks Eesti riik hakkama mõtlema selle peale, et kuidas selliste autode sissetoomist piirata. "Et me ei jääks lõppjaama staatusse."

Maanteeamet saab tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnul olukorda mõjutada ainult läbi tõhusama kontrollimise tehnoülevaatusel.

Majandusministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu ütles, et loomulikult saaks ostuvalikute mõjutamiseks kasutada maksumeetmeid, aga hetkel sellist plaani ei ole ja murele lähenetakse teisest küljest.

"Liiklusohutuse aspektist on jah vanemas autos suurema tõenäosusega tõsisemate vigastuste oht, aga tegelikult vanem auto kui selline ise ei põhjusta õnnetust," märkis Salmu.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse nõunik Rene Rajasalu lisas, et koostöös keskkonnainspektsiooniga otsitakse illegaalseid lammutusi, mis ei jälgi autode lammutamisel keskkonnanõudeid.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: