Alex Jonesi blokeerimine tõi USA-s kaasa debati sõnavabaduse teemal ({{commentsTotal}})

Alex Jones.
Alex Jones. Autor/allikas: Video stoppkaader

Hiljuti tabas tuntud USA vandenõuteoreetikut Alex Jonesi tõsine tagasilöök, kui Apple, Facebook ja Youtube otsustasid pagendada tema Infowarsi materjali oma keskkondadest. Samas on juhtum tekitanud Ameerika Ühendriikides järjekordse debati sõnavabaduse ja topeltsandardite teemal ning tõstnud esile mitmete parempoolsete arvamusliidrite väited, et liberaalse maailmavaatega juhtide meediaplatvormid rakendavad oma blokeeringupoliitikat valikuliselt ja mõnikord ka varjatult.

Jones, kes on varem kogunud kuulsust paljude vandenõuteooriate levitamisega, on viimasel ajal üha suurema surve all seetõttu, et tema vastu on esitatud üha rohkem kohtukaebusi. Näiteks 2017. aastal leidis aset enneolematu juhtum, kui Jones, kes oli aktiivselt levitanud nn Pizzagate'i vandenõuteooriat, pidi kohtu sunnil alusetute väidete tõttu kannatanud pitsarestorani omaniku ees avalikult vabandama ning oma sõnad tagasi võtma.

Pizzagate'i vandenõuteooria andis ka täiesti reaalse ja ohtliku tagajärje - Washingtonis asuvasse pitsarestorani saabus AR-15-ga relvastatud mees, kes arvas tõsimeeli, et demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton on seal pedofiiliavõrgustikku korraldamas.

Sarnasel viisil pidi Jones avalikult oma sõnad tagasi võtma ja vabandama ka väidete eest, et üks põgenikke palganud jogurtifirma on seotud lapsepilastamisega ning 2017. aastal Charlottesville'i antifašistidest meeleavaldajad olid palgatud "süvariigi" poolt president Donald Trumpi kukutamise eesmärgil.

Kõige tõsisem kohtukaebus puudutab aga Jonesi poolt levitatavaid väiteid, justkui oleks kogu 2012. aasta Sandy Hooki koolitulistamine olnud lavastatud näitlejaid kasutades eesmärgiga võtta patriootidest ameeriklastelt nende relvad. Sandy Hookis oma lapsed kaotanud inimesed, kes on vandenõuteooriate tõttu langenud ka pidevate ähvarduste sihtmärkideks, kaebasid Jonesi aga kohtusse.

Jones on muuhulgas ka aktiivne vaktsiinidevastane, toetab kõikvõimalikke relvakandmise õigust puudutavaid seisukohti ja usub, et "süvariigil" on võimekus sõjalisel eesmärgil ilmastikku muuta ja et USA-s on käimas valgenahaliste kodanike vastu suunatud genotsiid. Lisaks on ta olnud aktiivne Venemaa propaganda edastaja.

Jones on olnud ka entusiastlik Trumpi toetaja - 2015. aastal võttis Trump tema jutusaates ka sõna - ning Jonesi sõnul oli Trump talle ka pärast valituks osutumist
helistanud ja toetuse eest tänanud.

Texas Monthly on kusjuures kirjutanud pikemalt sellest, et Jonesi advokaatide peamisteks argumentideks nende kohtuvaidluste puhul on väited, et Jonesi tegevuse näol on tegu meelelahutusliku sisuga, mida keegi ei peakski tõsiselt võtma. Muuhulgas kerkis sama argument esile ka siis, kui Jones hakkas kohtus vaidlema oma eksnaisega laste hooldusõiguse pärast. Ehk kohtule väitis tema advokaat, et mees polevat üldse psüühiliselt ebastabiilne ja see olevat kõik meediakära tekitamiseks loodud etteaste.

Sandy Hooki lapsevanemate vastu on Jonesi advokaadid kasutamas ka üht teist võtet - ähvardust avalikustada perekondade kodused aadressid.

Twitter ei ühinenud Jonesi blokeerimisega

Twitter aga ei ühinenud eelpool mainitud veebiplatvormidega ning Jonesi materjale blokeerima ei hakanud. Teisipäeval põhjendas otsust pikemalt ka Twitteri tegevjuht Jack Dorsey.

Pikas Twitteri-voos selgitas Dorsey, et Jones polevat Twitteri kasutamistingimusi rikkunud ning et Jonesi tabanud kampaania olevat poliitiline.

Dorsey hinnangul on Jonesi postitustes sisalduvate sensatsiooniliste teemade ja põhjendamata kuulujuttude üle valvamine meedia ülesanne, mitte Twitteri töötajate kohustus.

Kolmapäeval Fox Newsi saatejuhile Sean Hannityle intervjuu andnud Dorsey kinnitas ka seda, et Twitter ei tegele poliitilisest idoloogiast lähtuva varjatud blokeerimisega ehk nn shadowban'iga.

Vox nendib samas, et Twitter oleks saanud Jonesi blokeerida täiesti vabalt oma vihakõne vastaseid tingimusi tsiteerides, kuid mingil põhjusel pidas ettevõte vajalikuks Jonesi tegevuse sisu ignoreerida. Veelgi häirivam olevat väljaande hinnangul see, et teemast poliitilist küsimust tekitades annab Twitter justkui mõista, et kõik konservatiivsed arvamusliidrid on vandenõuteoreetikud ehk siis võrdustavad Jonesi tuntud parempoolsete mõtlejatega.

Konservatiivid süüdistavad tehnoloogiahiide topeltstandardites

USA konservatiividest kriitikud aga toovad Jonesi juhtumi valguses esile selle, et Jonesi materjale blokeerinud firmad on endiselt oma keskkonda alles jätnud tuntud äärmuslase Louis Farrakhani materjale. Liikumise Nation of Islam rajaja Farrakhan on muuhulgas veendunud juudisvastane, kes on samuti levitanud kõikvõimalikke vandenõuteooriaid ning praktiseerinud vihakõnet.

Parempoolne arvamusliider Ben Shapiro heidab Jonesi blokeerinud firmadele ette samuti seda, et selle asemel, et pakkuda välja selgeid põhimõtteid lubatud ja mittelubatud sisu teemal, on nimetatud ettevõtted põhjendanud Jonesi blokeerimist laialivalguvate väidetega "vihakõne" teemal.

Jonesi vastased on omakorda meelde tuletanud, et mitte keegi ei ole võtnud vandenõuteoreetikult tema sõnavabadust - Facebooki, Youtube'i ja teiste näol on tegu eraettevõtetega, kes tegid mehe materjali suhtes lihtsalt oma otsused.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: