Põuane suvi võib kaasa tuua põllumeeste pankrotilaine ({{commentsTotal}})

Põud kuivatas tänavu põllud. Kui paljud saagita jäänud põllumehed seetõttu pankroti välja peavad kuulutama, selgub ilmselt aasta lõpus.
Põud kuivatas tänavu põllud. Kui paljud saagita jäänud põllumehed seetõttu pankroti välja peavad kuulutama, selgub ilmselt aasta lõpus. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Mitme keeruliste ilmaoludega suve järel võivad paljud põllumehed lõpetada aasta pankrotiga. Iseäranis keeruline on vastalustanud noortalunikel, kel mingit puhvrit keeruliste aastate üleelamiseks tekkida pole jõudnud, tõdeb Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.

Kas ja kui palju pankrotte ees ootab, sõltub Hamburgi sõnul eeskätt pankade ja sisendimüüjate vastutulelikkusest.

"Nii mõnelgi teraviljakasvatajal on olnud kaks-kolm rasket aastat seljataga, kus on oma kohustusi pankade ees refinantseeritud. Lõpmatuseni ilmselt ei hoita neid luti otsas," ütleb Hamburg.

Ta selgitas, et isegi kui laenu põhiosa tasumine õnnestub peatada, siis intresse peavad talunikud ikka edasi maksma, mis on aga röövellikud, mistõttu see olukorda kuigivõrd ei leevenda.

Hamburg ütleb, et ministri üleskutse pankadele ja sisendimüüjatele anda talunikele lisaaega ja olla oma nõudmistega kannatlik ja vastutulelik, tegelikult ei toimi, sest tingimused on siiski jäigad ja neid murda ei õnnestu.

Kuivõrd suve algul tundus viljakasvatajatele, kes peamiselt kauplevad oma toodanguga börsil, et suvi tuleb hea. Nõnda löödigi suurte koguste peale tehinguhinnad lukku. Põuaga saagita jäämine tähendab, et oma lepingulised kohustused ostuhuviliste ees tuleb ikkagi täita. Kui pole saaki, tuleb maksta kopsakaid trahve lepingutingimuste rikkumise eest.

Erakordselt põuase suvega on hädas kogu Euroopa. Selle kahjud jäävad kõik põllumeeste kanda, keegi neile seda ei kompenseeri.

"Sellist hulka raha pole kusagilt võtta, et keegi kahjud kinni maksaks," tõdeb Hamburg.

Järgmiseks aastaks on eraldatud saagikindlustustoetusele kaks miljonit eurot, aga ise praegu talunikud oma saaki kindlustada ei saa - Eestis pole kindlustusseltse, kes saagi kindlustada võtaks. Kümmekond aastat tagasi selline meede turul oli, ent tingimused ei ahvatlenud seda kasutama: kindlustusmakse oli kõrge ja kompensatsioonimäär nii väike, et talunikud hindasid selle mõttetuks.

Ka järgmine suvi löögi all

Olukord on raske igas põllumajandussektoris, mitte üksnes viljakasvatajatel, ehkki talvesööda seis on iseäranis kehv, ütleb Hamburg. Piimalehmi üksnes põhuga sööta ei saa, siis kannatab nii piima kvaliteet kui väljalüps. Rapsi hind on aga nii kõrge, et kui seda juurde anda, hakkab see mõjutama piima hinda.

"Pole silogi piisavalt anda," tõdeb Hamburg.

Juba on ohus ka järgmise suve saak, sest talirapsi pidanuks maha külvama hiljemalt nädal tagasi, ent senine põud ei andnud selleks võimalust.

"Tuha sisse pole mõtet külvata," ütleb Hamburg mõrult. "See teeb ka tuleviku kõhedaks. Probleemivaba sektorit ei ole."

Olukorra tõsidus vaheldub piirkonniti. Lõuna-Eestis, mis kannatas põua käes kõvasti, võis kolmandik kuni pool saagist hävineda, ent kõige raskemad olud valitsevad Ida-Virumaal - seal pole põllult oodata pooltki saagist.

Toetused makstakse varem välja

Maaeluministeerium ja PRIA on omalt poolt lubanud olukorra leevendamiseks iga-aastased toetused tänavu varem välja maksta, aga enne detsembri algust seda ilmselt ei juhtu.

"Kõigil kindlasti probleeme ei ole, aga tõde selgub aasta lõpus, kui saagid on salves ja maksmata arved hunnikus laual, ühise põllumajanduspoliitika toetus teise serva peal. Otsetoetuste laekumiseni on võlausaldajad rahulikud," kommenteerib Hamburg.

Kui paljud talunikud oma majandustegevusele joone alla peavad tõmbama, saab hinnata pärast seda, aasta lõpus, usub Hamburg.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: