Erakonnad ootavad Ojasalult selgitusi seoses Vabaerakonnalt saadud rahaga ({{commentsTotal}})

{{1534500900000 | amCalendar}}
Vabaerakond.
Vabaerakond. Autor/allikas: Vabaerakond

Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajad ootavad Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimehe Ardo Ojasalu selgitusi Vabaerakonnalt saadud raha osas. Sotsiaaldemokraadid võivad kaaluda ka ERJK-sse uue liikme nimetamist.

Neljapäeval selgus, et erakondade rahastamise üle järelevalvet tegeva komisjoni esimehe Ardo Ojasalu juhitud MTÜ Korruptsiooniradar on saanud Vabaerakonnalt iga kuu 5000 eurot, vahendasid ERR-i raadiouudised.

ERJK juht Ardo Ojasalu on saanud Vabaerakonnalt iga kuu enda juhitavale MTÜ-le Korruptsiooniradar 5000 eurot kuus. Sellest poole moodustas Ojasalu palk.

Ojasalu oli komisjoni nimetamise ajal Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige. Möödunud aasta septembris astus Ojasalu aga sotside ridadest välja.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul ei teadnud ta, et Ojasalu MTÜ juhina Vabaerakonnast palka saab. Ta ei välistanud, et erakond võib Ojasalu järelevalve komisjonist tagasi kutsuda kuid tunnistas, et seda arutatud ei ole ning erakonna esimees selle teemaga ka ei tegele.

Sotside peasekretär Kalvi Kõva ütles, et erakond võib kaaluda uue esindaja nimetamist erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.

"Me ei välista, et me esitame sinna oma liikme. Eks me seda siin lähiajal arutame. Ardo Ojasalu ei ole meie erakonna liige enam ja loomulikult on meil õigus enda erakonna esindaja sinna esitada ja seda me kaalume," ütles Kalvi Kõva.

Ardo Ojasalu ütles eilses intervjuus, et huvide konflikti ei ole. "Kui oleks mõni selline teema, milles ma tunnen, et mul on huvide konflikt, kas näiteks Vabaerakonnaga seotud või minu enda persooniga seotud, siis loomulikult ma taandaksin ennast," sõnas Ojasalu.

Teiste erakondade esindajad sama meelt ei ole. Keskerakonna esindaja komisjonis Tõnis Mölder ütles, et huvide konflikt on ilmne ning Ojasalu ei saa komisjoni juhina jätkata. Kalvi Kõva sõnul on samuti huvide konflikt olemas.

"Loomulikult Vabaerakond tõstes oma n-ö katuseraha vabakondadele on minu arvates käitunud erakonnana valesti, toetades endaga seotud MTÜ-sid. Igal juhul see tegu ilus ei ole," lausus Kõva.

Reformierakonna peasekretär Kert Valdaru ootab samuti selgitusi. "Kui me vaatame seni esimees Ojasalu tehtud tööd, siis ta on teinud oma tööd kohusetundlikult ja esitanud kõikidele erakondadele selliseid nõudlikke küsimusi. Tänasel hetkel peab järelevalvekomisjoni esimees rohkem ja täpsemalt selgitama Vabaerakonnalt saadud toetuse olemust. Ja kui ta on seda põhjalikumalt selgitanud, siis me saame ka teha otsuse Ojasalu jätkamise osas," rääkis Valdaru.

Ojasalu: ükski erakond ei mõjuta mind

Ardo Ojasalu saatis reede õhtul omapoolse selgituse, kus rõhutas, et ükski erakond ei oma Korruptsiooniradararile määravat mõju. ERR.ee avaldab selle täismahus.

Ajakirjanikud ei peaks pealkirjades eksitavat infot edastama kirjutades, et mina või minu firma saab Vabaerakonnalt raha. Tegelikult MTÜ Korruptsiooniradar on asutatud kolme füüsilise isiku poolt ja ei ole Vabaerakonna juhtimise all. MTÜ-l on juhatusse (kuhu ma kuulun) ning nõuandevasse kogusse kuuluvad erinevad inimesed, sh mitmetest teistest erakondadest peale Vabaerakonna.

Ükski erakond ei oma MTÜs Korruptsiooniradar määravat mõju. See oli ka minu Korruptsiooniradaris tööle asumise tingimus, et ma ei allu ühelegi erakonnale. Ja olen vaba tegelema mistahes korruptsioonijuhtumitega ning annan aru sisulises tegevuses vaid nõuandvale kogule.  Minu juhatuse liikme leping on sõlmitud Korruptsiooniradari asutajaga, erakond ei ole seda minuga sõlminud.  Annan endale aru, et töötamine MTÜ-s võib iga hetk lõppeda, kui MTÜ rahastamine lõpeb.

Vabaerakonna toetus MTÜ-le Korruptsiooniradar on olnud algusest peale avalik. See sai Artur Talviku, tolleaegse Vabaerakonna juhi poolt välja öeldud meie esimesel avalikul pressikonveretsil.  Ka minu seos MTÜ-ga pole olnud mingi saladus, olen seda kõigis interviudes ja esinemistes rõhutanud.  Seega tasub küsida, miks just nüüd on vaja teemat arendada ja selle kaudu rünnata nii mind isiklikult, ERJK-d, Korruptsiooniradarit kui Vabaerakonda.

Esiteks tasub hinnata, mida ja kuidas on ERJK korda saatnud. Kas see on olnud vastavuses ühiskonna ootustega? Ja siis hinnata, kas ERJK juhtimine on olnud vajalikul tasemel. Hinnangu peavad andma sõltumatud eksperdid ja nendelt soovitan ka arvamusi küsida.

Teiseks on tähelepanuväärne, et just sel nädalal ilmus Eesti Ekspressis MTÜ Korruptsiooniradari poolt läbi viidud analüüsi kokkuvõte haiglate rahastamisest. On selge, et meditsiinis liigub palju raha ja absoluutne enamus sellest on meie – maksumaksjate raha!  Suur raha põhjustab suuri pingeid ja on oluline, et maksumaksjate kontroll selle raha kasutamise efektiivsuse üle oleks eriti tõhus.  Seetõttu on ka selge, et tähelepanu juhtimine sellele teemale on mõnede jaoks ebamugav.  Kuid see on teema, mis vajab avalikkuse tähelepanu.

Kolmandaks on kindlasti oluline asjaolu seegi, et taas valimised on tulemas. On kahtlemata neid erakondi, kelle huvi on see, et ERJK ei oleks enam sedavõrd leidlik ja teravapilguline kui seni.  Eriti Keskerakond, kes ka seekord kõige valjuhäälsemalt reageerib, on korduvalt rikkunud erakonnaseadust ning nende tegevuse uurimine on võtnud ERJK tööst suure osa.  Tänagi on nii kohtumenetlustes kui ka ERJK laual hulk teemasid, mis puudutavad Keskerakonna kampaania rahastamist Tallinna vahendite abil.

Minu tegevus ERJK-s on avalik, kõik protokollid on ERJK kodulehel kättesaadavad. Palun, iga ajakirjanik kes tunneb, et see teema vajab sisulist hinnangut, kontrollige üle, kas ERJK esimees on kallutanud mõnd hääletust Vabaerkonna või SDE kasuks – ka selles on mind süüdistatud. Kas on olnud mõni hääletus, kus hääled jagunesid sedavõrd ühtlaselt, et üks hääl võis olla otsustav? See analüüs annab aluse tegelikult hinnata, kas ma olen mõne erakonna huve kaitsnud või mitte. Kahtluste vältimiseks olen valmis end alati taandama, kui päevakorda kerkib mõni Vabaerakonda puudutav teema. ERJK on loodud seaduse alusel ja igal erakonnal on õigus sinna nimetada esindaja. Kogu ERJK tegevus toimub koosolekutel üksteise järelevalve all ja pole võimalik teha otsuseid, mis ei põhine seadusel.

Oluline on veenduda, kas tegemist on tõsise etteheitega või on tegemist tüüpilise poliitilise spinniga, et vabaneda ka poliitikuid näriva korruptsiooni sisulisest uurimisest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: