Kirjastus Varrak maadleb makseraskustega ({{commentsTotal}})

Varraku juhatuse liige Priit Maide ja kultuuriminister Indrek Saar.
Varraku juhatuse liige Priit Maide ja kultuuriminister Indrek Saar. Autor/allikas: SCANPIX/POSTIMEES

Kirjastusringkondades levib info, et kirjastus Varrak viivitab koostööpartneritele arvete tasumisega ning maadleb majandusraskustega. Kirjastus möönab, et on sõlminud mõningaid maksegraafikuid, et oma kohustusi pikema aja jooksul täita, ent leiab, et see on nende valdkonnas pigem tavaline, kuivõrd kirjastusäri on hooajaline ja suvine auk jätab jälje kogu aastale.

Eesti ühe suurema, veerand sajandit tegutsenud kirjastuse Varrak möödunud majandusaasta aruanne sedastab: kui veel 2016. aastal teenis kirjastus ligi 173 000 eurot kasumit, siis möödunud aastal jäädi pea 143 000 euroga kahjumisse. Käive langes 16 protsenti ehk 3,7 miljonilt 3,1 miljonini.

Muuhulgas kirjutas kirjastus 2016. aastal korstnasse 305 000 euro eest laojääke, ent sellegipoolest oli ka möödunud aasta laojääk 2,1 miljonit eurot, mis on samaväärne aasta varasemaga.

Kirjastusäris osalejad räägivad, et Varraku majanduslikud raskused ja kehv finantsdistsipliin on juba pikaajalised, ent viimase aastaga on tendents süvenenud: kirjastus koostööpartnerite arveid õigeaegselt ära ei maksa, võlgu ollakse vasakule ja paremale. Seejuures aga maksuvõlga tekkida ei lasta, sest see halvaks ka riigihangetel osalemise ja kultuurkapitalist toetuste küsimise.

Kuna kirjastusäris on suhted pikaajalised ja kõik tunnevad kõiki, siis oma nime all keegi Varraku vastu välja astuda ei taha, ent anonüümselt tunnistati ERR-ile, et probleemid esinevad juba pikka aega.

Samas möönavad trükikojad, et kehv finantsdistsipliin pole üksnes Varraku probleem: turul on kroonilisi võlgnikke, kes kunagi õigeaegselt oma kohustusi täidetud ei saa, nagu on ka neid, kellega pole kunagi probleeme esinenud.

Üks Varraku partner möönab, et alalised probleemid arvete tasumisega on kestnud juba aasta algusest ehk kaheksa kuud, ent koostatud on maksegraafikud ning kirjastus on neist kinni pidanud. Võlasumma on viiekohaline arv, seda pole lastud enam suuremaks kasvada.

"Me saame hakkama," ütleb teine napilt, täpsustamata, mida see tähendab. "Oleme ka oma poliitikat muutnud, nii sinisilmselt enam kirjastusi ei usalda. Kes alles on jäänud, need püüavad hakkama saada."

Varrak: plaanis on ikka pikalt veel kirjastada

Varraku juhatuse liige Priit Maide esimese hooga ei nõustu, et kirjastusel oleksid raskused tekkinud. Samas möönab ta, et paari trükikojaga on nad tõepoolest maksegraafikud koostanud, et oma igakuiseid arveid pikema aja jooksul ära maksta.

Raskuste tekkimise põhjusena nimetab ta suve.

"Suvi on kirjastaja kõige suurem vaenlane. Suvi tuleb üle elada. Kui suvel on laekumistega habras, siis tekivad makseviivitused. Näiteks trükikoda on ootamas mingit kogust arvete maksmist ühe kuu jooksul, siis ma räägin nendega läbi, millal saaks maksta. Iga erijuhusega tuleb oodata "põua" lõppu," ütleb Maide. "Aga meil on plaanis ikka pikalt veel kirjastada."

Suvel seisab müük seetõttu, et ilusa ilmaga klient poodi ei astu, teda pole sel ajal linnaski. Samas aga on püsikulud, mh palgapäevad ka juunist augustini. Sellise hooajalisusega peavad rinda pistma mõistagi kõik kirjastajad. Kasumit teenitakse talvel, iseäranis jõulumüügiga.

Maide kinnitab samas, et väljaantavate nimetuste aastast arvu nad vähendada ei plaani, vaid jätkavad mudelit 170 esmatrükki ja 25-30 kordustrükki. Kordamisele lähevad igipõlised bestsellerid, mida tuleb kogu aeg natuke juurde trükkida, nagu Kivirähki "Rehepapp", Bulgakovi "Meister ja Margarita" jms. Aga need moodustavad vaid väikese hulga aastasest tiraažist.

"Võit tuleb koju tuua igapäevase raske tööga," ütlebki Maide ja tõdeb, et bestselleriks kujunevad vaid vähesed väärtilukirjandusteosed. Enamasti tähendab see žanr neile just suurt kahjumit.

"Väärtilukirjandus on selgelt väiksemate tiraažidega kui mõni eneseabiteos. Nende väljaandmine ei võimalda normaalselt majandada. Tegeleme sellega juba üle aasta," ütleb Maide.

Laojäägi allahindamine tõi kahjumi

Maide leiab, et Varraku kahjumit ei maksa üle tähtsustada. "Meie kahjum on matemaatika. Tegime ümberhindlusi laos, selle tulemusel läksime kahjumisse."

Ta lisab, et nad ei hävitanud ühtki raamatut, see on puhtalt jäägi allahindamise tulemus.

Maide ütleb, et selline laojääk - 2,1 miljoni euro ulatuses - on neil kogu aeg olnud, ega pea seda liiga suureks. "Laojääk on meil aasta-aastalt olnud umbes 60-70 protsenti aastakäibest. Vastav kontrollarv on meil juba alates 1998. aastast."

Seda proportsiooni peab ta heaks - on ka kirjastusi, kelle laojääk pketab aastakäivet, selline on kirjastusäri iseärasus.

Kuidas laojäägist vabaneda, nimetab Maide iga kirjastuse ärisaladuseks. Varrak püüab hoiduda vanematest kui kolm aastat tagasi välja antud raamatutest. Just nii kaua võib kesta teose müügiaeg - paremini müüval teosel lühemalt, kuni aasta, kehvemal kauem, kuni kolm aastat.

Nõnda kasutatakse pärast aasta möödumist näiteks teose allahindamise võimalust, et müüki elavdada. Eesmärk on kõik raamatud lõpuks maha müüa. Varrakul on ka raamatusõprade klubi, mille vahendusel soodusteoseid turundatakse.

"Kõik avaldab mõju. Iga muutusega tuleb juurelda, mida ta sinuga teeb ja kuidas see muutus üle elada. Proovime rohkem oma raamatuklubiliikmetele meeldida, aga ega väga palju muud seal teha ei anna. Ega meil piltlikult veel pikema säärega kummikuid ja suuremaid vihmavarje võtta ei ole," ütleb Maide.

Laen ärimudeli muutmiseks

Suured sissetöötanud kirjastused saavad oma rahavoogudega üldiselt hakkama, nii et investeeringuid tehakse omavahenditest. Seetõttu torkab silma, et Varrakul on üleval 50 000-eurone pangalaen, mis tuleb selle aasta lõpuks ära maksta.

Maide ütleb, et see laen oli vajalik välisprojektide käimalükkamiseks. Kuna suurimat kahjumit toodab väärtilukirjanduse väljaandmine, on Varrak võtnud nõuks vähendada ilukirjanduse osakaalu ning tõsta tarbekirjanduse osa. Seda aga ei hakata mitte kohapeal nullist tegema, vaid tehakse tõlkeprojektidena ja toodetakse välismaal.

"Välisprojektide erinevus kodusest kirjastamisest on see, et välisprojektid töötavad ettemaksudega. Läksime jõulisemalt mitmete koostööprojektidega teele, aga vajalikke ettemakse ei soovinud me võtta käibest välja," põhjendab Maide laenu, millega muuta kirjastuse toodangu proportsioone.

Tema retsept majandustulemuste parandamiseks on konservatiivsemate valikute tegemine kirjastamisel ja lugeja ootuste paremat tabamist. Samas tähendab see etteennustamise võimet, sest kirjastamisprotsess on nagu moelooming, milleks valmistutakse üle aasta ette.

"Raamat kui toode on selles mõttes keeruline, et need kirjastamisotsused, mis me teeme täna, ilmuvad 2019. aasta sügisel. Peame oskama prognoosida, mida lugeja 2019. aasta sügisel teeb ja palju tal on siis vaba ressurssi," põhjendab Maide.

Iga mees kirjastab

"Klassikaline Eesti raamatukirjastamise häda on see, et me tegeleme ületootmisega, aga on vaja jääda ellu ja mõelda välja meetmeid, kuidas seda teha," ütleb Maide ja nimetab Eesti kirjastusäri peamiseks probleemiks ületootmist. Iga mees võib luua oma kirjastuse ja see tendents on võtnud ka maad. Vähemalt ühe teose aastas annab välja 800 kirjastust. Neist suurem osa piirdubki ühe-kahe nimetusega aastas, mis kinnitab teooriat, et igamees võib olla kirjastaja.

Menukirjanik Indrek Hargla on üks neist, kes seni andis paljud oma teosed välja Varraku alt, ent viimasel ajal on läinud isekirjastamise teed. Varrakule on jäänud Melchiori-sarja menukite kordustrükkide õigus.

Teisisõnu, Hargla on rajanud kirjastuse Raudhammas, mis lisaks tema teostele veel teisigi raamatuid välja annab. 2012. aastal asutatud kirjastuse mullune käive oli juba 125 000 eurot, kasum 55 000.

Hargla kinnitab, et teoste väljaandmist ettevalmistav töö tehakse ära professionaalide poolt ning selleks võetakse aega. Suurkirjastuste tempo peale üles ehitatud äri võrdleb ta õlletehasega, seevastu väikekirjastamist käsitööõllede tootmisega.

"Kehva kujundusega on head raamatut võimalik väga kergesti ära tappa, seda on juhtunud Eestis kahjuks liiga palju. Raamat peab kutsuma end kätte võtma ka aastakümnete pärast," põhjendab Hargla, miks ta suurkirjastuste alt end avaldada ei taha.

Lisaks leiab ta, et suurkirjastuste lisakulud teevad raamatud kalliks, ent keegi tootmisahelas pole nõus oma marginaali vähendama, ehkki tootmine kallineb ka kogu aeg muuhulgas paberipuidu ja bensiini kallinemise tõttu. Kaotaja on kirjanik.

"Meil on Euroopa kõige kallimad raamatud, aga meie sissetulekud on kõige väiksemad. Ütleme välja: kirjastused maksavad eesti kirjanikule üli-ülivähe. See ei saa enne selgeks, kui ise selle asjaga lähemalt kokku ei puutu. Ma kedagi ei süüdista, aga üldine tendents on see, et kirjastused maksavad kirjanikele nii vähe kui võimalik. Kui keegi saab, oskab ja tahab raamatu välja anda, siis Eestis on see võimalik," ütleb Hargla.

"Kui raamatud oleksid 40 protsenti odavamad, ostetaks neid ka rohkem. Kaua see hind saab veel tõusta? See pole ju kinnisvara, et hind saab lõputult tõusta. Kas kusagil tuleb piir ette?" küsib kirjanik.

Priit Maide samas ei nõustu, et tendents ise raamatuid välja anda üleüldiseks oleks muutunud.

"Kes leiab julgust ja jõudu ise teha, teeb ise. On aga ka väga palju neid, kes ei taha ega oska ise tegelda näiteks tekstitöötluse, kujunduse, küljendamise, trükikorraldamise, turustamisega. See on see lisandväärtus, mida kirjastus pakub. Seal on need ohud, et isekirjastavad autorid jätavad mingid küljed liiga nõrgaks, näiteks trükieelse ettevalmistuse," ütleb Maide.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: