2017. aastal andsid Eesti raamatukirjastajad välja 3916 nimetust trükiseid, kogutiraažiga neli miljonit ühikut. Ehkki nimetuste hulk võrreldes 2016. aastaga pisut kasvas (siis anti välja 3793 nimetust teoseid), on kogutiraaž langenud (aasta varem 4,29 miljonit). Sealt veel aasta varem, 2015. aastal andsid kirjastajad välja 3976 nimetust raamatuid kogutiraažiga 4,64 miljonit. See tähendab, et kui mõned müügihitid välja arvata, antakse välja küll endiselt palju raamatuid, ent nende tiraažid kukuvad aasta-aastalt.

Väiksemad tiraažid tähendavad omakorda raamatute jaemüügihinna paratamatut tõusu, seda enam, et ka autoritelt on surve tasude tõusuks.

2017. aastal olid suurima käibega raamatukirjastajad Avita (ärinimega Bit AS) ja Koolibri, mõlema müügitulu ületas kolme miljonit eurot. Nende äri on õpikute kirjastamine.

3,4 miljoni eurose käibe juures (aasta varem 3,73 mln) on samas Biti kahjum aasta-aastalt kuhjunud. Kui veel 2016. aastal teeniti miinust üle 71 000 euro, siis möödunud aastal kukuti juba 245 000 euroga kahjumisse. Viimasel ajal on ettevõte hakanud üha enam ressurssi suunama digitaalse õppevara arendamisse. Ettevõte kirjastuste liitu alates sellest talvest enam ei kuulu.

Koolibri käive kahanes mullu aasta varasemalt 3,2 miljoni euroselt käibelt 3,1 miljonini. Nende äri on aga kasumlik – mullu teeniti kasumit 261 000 eurot (aasta varem 280 000). Koolibri andis mullu välja umbes 160 nimetust trükiseid.

Hooajaline kahanevate tiraažidega äri

Ilukirjanduse turgu iseloomustab hooajalisus: jõulueelne müük võib moodustada umbes viiendiku käibest, ent suvi seevastu on raamatumüügis surnud aeg. Seetõttu on oluline ajastada potentsiaalseid hitt-teoseid just suurima müügiga jõuluajale. Kõige edukamaid müügihitte õnnestub müüa üle tuhande, harva üle kahe tuhande, seega tiraažid on ikka väga kokku tõmbunud.

Ehkki väljaantavate nimetuste arv pole tervikuna vähenenud, tähendab tiraažide kahanemine siiski seda, et valdkonnas tervikuna käibed vähenevad. Turusituatsiooni muutus vähendas raamatukirjastamise mahte möödunud aastal viis protsenti ning see tendents jätkub.

Raamatute jaeturgu mõjutas tugevalt raamatupoodide otsus ka ise jõuliselt kirjastama ning oma kirjastatut müüma hakata, mis teistele tähendab oluliselt halvenenud võimalusi oma raamatuid kaupluses turundada. Näiteks Ekspress Grupi ja Ajakirjade Kirjastuse raamatukirjastamisäri Hea Lugu tõdebki oma aruandes, et selle tulemuseks on Rahva Raamatu poodides müüdavate teoste osakaalu järsk vähenemine nende üldises müügikäibes.

Ilukirjanduse väljaandjatest suurima käibega on AS Varrak, mis andis mullu välja umbes 200 nimetust teoseid. Siiski ei käinud nende käsi möödunud aastal kuigi hästi. Nad on aastaga kaotanud 16 protsenti oma käibest (3,13 mln eurot võrreldes 3,74 miljoniga 2016. aastal), kukkudes miinusesse: möödunud aastal teenis kirjastaja kahjumit 143 000 eurot, kui veel aasta varem oli ette näidata soliidne, 173 000-eurone kasum. Et tulemusi parandada, on Varrak teadlikult vähendanud nii ilukirjanduse osakaalu kui tiraaže: kolmandiku nende trükitavatest teostest moodustab aime- ja tarbekirjandus kahe kolmandiku ilukirjandusteoste kõrval.

Välismaiseid värvilisi tõlkeraamatukesi lastele välja andev ja puhtalt väliskapitalil tegutsev Egmont Estonia AS suutis üle-eelmise aasta käibenumbreid möödunud aastal korrata (1,3 miljonit eurot), ent kukkus samuti kahjumisse. Kui veel 2016. aastal teenis kirjastus 58 000 eurot kasumit, siis möödunud aastal jäi 95 000 euroga kahjumisse. Ettevõte möönis ka ise oma aastaaruandes, et 2017. aasta oli nende jaoks keeruline – ehkki kirjastati viiendiku võrra enam raamatuid, kukkus käive kolme protsendi võrra. Seejuures ajakirjade müügitulu säilitas aasta varasema taseme, ent kukkus just raamatute müügitulu. Käesoleval aastal loodab ettevõte oma tegevuse taas kasumlikuks pöörata.

Kirjastus Tänapäev on leidnud oma tasakaalupunkti ja suutnud juba mitu aastat oma käivet 1,1 miljoni euro piiril hoida, teenides kasumit 100 000 euro piirimail. Möödunud aastal andis Tänapäev välja ligi 150 nimetust raamatuid. Tänapäev näeb turulanguse taga kahanevat paberkandjal teoste lugemust, mille asemele on tulnud e-raamatud. Seetõttu konkurents turul tiheneb, nii et kasumi teenimine on üha keerukam. Ka hulgimüüjate allahindlusprotsent mullu tõusis.

Mullu umbes 120 nimetust raamatuid välja andnud kirjastus Sinisukk on käibelt küll viimastel aastatel pisut kasvanud (2017. aasta müügitulu 960 000 eurot, aasta varem 947 000 ja 2015. aastal 842 000 eurot), ent kahjumlikkus on süvenenud. 2015. aasta 118 000-eurone kahjum kasvas 2016. aastaks pea 130 000 euroni, mis möödunud aastal kuhjus juba 153 000-euroseks.

Suure kasumlikkusega torkab silma ka esoteerika- ja eneseabiraamatutele keskendunud Pilgrimi kirjastus (ärinimega Pilgrim Group OÜ). Üle-eelmise aasta miljoniliselt käibelt on nad teinud küll kolmandiku suuruse languse 704 000 euroni, täpselt samas osakaalus on langenud ka nende kasumlikkus (2016. aastal üle 260 000 euro, möödunud aastal 173 000 eurot).