UNICEF-i hinnangul on lastest saanud rindejoone sihtmärgid mitmel pool maailmas. Pommirünnakud on tabanud koole ja haiglaid ning lapsi tapetakse, kasutatakse inimkilpidena ja sunnitakse võitlema, vahendasid BBC ja Yle.

Samuti kasutatakse tsiviilelanikkonna vastase taktikama ka lapseealiste vägistamist, pantvangistamist, orjastamist ja sundabielusid.

"Lapsed satuvad rünnakute ja julma kohtlemise sihtmärkideks nii kodus, koolis kui ka mänguväljakul. Rünnakud jätkuvad aastast aastasse ja me ei saa nende suhtes tummaks jääda. Sellisest julmusest ei tohi kujuneda normaalsust," märkis UNICEF-i esindaja Manuel Fontaine.

Ainuüksi Jeemenis vajab praegu abi rohkem kui 11 miljonit last. Laste olukord on erakordselt sünge ka Süürias, Iraagis, Lõuna-Sudaanis ja Birmas (Myanmaris). Birma puhul on lastevastane vägivald olnud osaks rohingya vähemust tabanud kampaaniast, mida rahvusvahelised organisatsioonid on kirjeldanud kui etnilist puhastust ja genotsiidi.

Lastevastase vägivalla suurenemist on märgata ka Kesk-Aafrika Vabariigis, samuti Nigeerias ja Kamerunis, kus äärmusrühmitus Boko Haram kasutab lapsi muuhulgas ka suitsiiditerroristidena.

Ka Euroopas on vahetus ohus umbes 220 000 last

Lisaks suurtele rünnakutele kannatavad miljonid lapsed nälja, haiguste ja sõjalises konfliktis saadud traumade tõttu. Näiteks Jeemenis on viimaste aastate sõjategevuses hukkunud vähemalt 5000 last ja rohkem kui 11 miljonit last vajab humanitaarabi.

Alatoitluse käes kannatab 1,8 miljonit last, neist 400 000 lapse olukord on äärmiselt kriitiline.

Lõuna-Sudaanis on aga viimase nelja aasta jooksul värvatud võitlejaks rohkem kui 19 000 last ning võitluses on hukkunud või saanud haavata rohkem kui 2300 last.

UNICEF märgib, et Euroopas on kõige problemaatilisemaks piirkonnaks Ukraina kaguosa, kus rohkem kui 220 000 last ähvardab oht sattuda maamiini või muu lõhkeaine ohvriks.